Novembrist võimaldatakse Euroopa Sotsiaalfondi rahastuse toel suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega lastele suunatud lapsehoiuteenust ja tugiisiku teenust oluliselt suuremas mahus.
Puudega laste elu muudetakse veidi lihtsamaks
1. detsember 2015, 10:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui tänavu saab neid teenuseid taotleda summas kuni 900 eurot aastas ühe lapse kohta, siis on kahel järgneval aastal teenuste maht aastas kuni 4918 eurot ühe lapse kohta,» ütles sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna.
Ministri sõnul on need teenused puudega laste lähedaste jaoks väga olulise tähendusega. «Täna toimuval tugiisikute tunnustamise päeval soovin südamest tänada kõiki neid inimesi, kes on otsustanud olla tugiisikuks raske või sügava puudega lastele. Tegemist on vajaliku ja tänuväärse tööga, mis aitab peredel paremini igapäevaelu toimingutega toime tulla ning tööturul osaleda,» lisas Tsahkna.
Novembri algusest saavad raske või sügava puudega kuni 17-aastase (k.a) lapse vanemad taotleda tugiisiku ja lapsehoiuteenust ja ning toetava teenusena transporti suuremas mahus. Tänavu saab nimetatud teenuseid taotleda summas kuni 900 eurot aastas ühe lapse kohta, kahel järgneval aastal on teenuste maht aastas kuni 4918 eurot ühe lapse kohta. Lapsehoiuteenuse kasutajad saavad endiselt kohaliku omavalitsuse kaudu 402 eurot aastas riiklikku lapsehoiuteenuse raha, millele lisanduvad Euroopa Sotsiaalfondi vahendid.
Sotsiaalkindlustusameti läbiviidud riigihanke tulemusel leiti teenuste pakkujad kaheksasse maakonda: Tartu-, Valga-, Viljandi-, Ida-Viru-, Hiiu-, Lääne-, Pärnu- ja Saaremaale. Jooksva aasta lõpuks või järgmise aasta alguseks plaanitakse leida tugiteenuste pakkujad ka Tallinnasse, Harju-, Järva-, Rapla-, Jõgeva-, Põlva-, Võru- ning Lääne-Virumaale, et kõikide raske ja sügava puudega laste vanematel üle Eesti oleks võimalus enda lastele vajalikku teenust taotleda oma elukoha lähedal.
«Väga oluline on, et tugiisiku ja lapsehoiuteenus oleksid tulevikus igas maakonnas võrdselt kättesaadavad ja kvaliteetsed, nende korraldus vastaks raske või sügava puudega laste perede vajadustele ning tegevused oleksid jätkusuutlikud ka peale välisvahendite lõppemist. Selle eesmärgi saavutamine eeldab süstemaatilist ja järjepidevat koostööd ning kogemuste ja teadmiste vahetamist riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, teenuseosutajate ja perede vahel,» ütles Tsahkna.
Tänavu oktoobrist alustasid Sotsiaalkindlustusametis Põhja, Lõuna, Ida ja Lääne piirkonnas tööd neli koordinaatorit, kes nõustavad teenuste osutajaid, lapsevanemaid ja omavalitsusi, võtavad vastu avaldusi ning otsustavad teenuse vajalikkuse ja mahu üle. Alates novembri algusest jõudsid nad teenustele suunata enam kui 80 last. Koordinaatorite kontakte ja täiendavat lisainfot leiab Sotsiaalkindlustusameti veebilehelt.
Eestis oli 2015. aasta alguse seisuga 11 388 puudega last, neist raske puudega 6014 ning sügava puudega 706 last.