Arstide keeleoskuse probleem ei puuduta vaid võõrarste

Kui Lõuna-Eestis saavad peaaegu kõik arstid ja õed eesti keeles suheldud, siis Ida-Virumaal on selleks võimelised kaks kolmandikku arstidest ja pooled õdedest.

«Ida-Virumaal tuleb väga tugevasti välja, et just eestlastel on kõige rohkem probleeme – nendest sõidetakse üle ja oodatakse, et nemad läheksid vene keelele üle,» märkis keeleteadlane ja Tartu Ülikooli Narva kolledži eesti keele lektoraadi juhataja Mart Rannut arstide liidu konverentsil.

Rannut tõi näite novembri alguses toimunud käigust Narva haiglasse, kus talle jäi silma kaks valdavat probleemi. Esiteks, kui ta pöördus registratuuritöötaja poole eesti keeles, siis tõusis see sõnagi lausumata püsti ja läks ära. «Siis tuli selle koha peale üks teine inimene, kes väga sõbralikult eesti keeles küsis, mida te soovite,» kirjeldas Rannut.

Teiseks jäi silma riigikeele nõuete täielik eiramine mitmesugustel siltidel. Mõnes kohas oli eesti- ja venekeelne info kõrvuti, kuid venekeelne tuli enne eestikeelset, teises oli esitatud ainult venekeelne info või oli eestikeelne tekst vigane.