Vaata, kuidas on välisarstide töölevõtmine korraldatud teistes Euroopa riikides

Arst.

FOTO: Panther Media/Scanpix

Kuigi Euroopa Liidu liikmesriikides järgitakse teisest liikmesriikidest pärit arstide tööle võtmisel 2006. aastal paika pandud üldisi tingimusi, esineb siiski riikide vahel mõningaid erinevusi.

Allpool on toodud välja valik nendest.*

  • Norra: kõik arstid, kes tulevad tööle väljastpoolt Põhjamaid, peavad tegema kõrgtaseme testi ja maksimaalsest 750 punktist peavad nad saama 500 ning läbima suulise suhtluse ja erialase keele kursuse, erialaeksam tuleb sooritada norra keeles
  • Rootsi: valitseb suur arstide ja tervishoiutöötajate põud, uusi meditsiinitöötajaid otsitakse igatpidi, ka interneti teel, EL riikide arstide kvalifikatsiooni tunnustatakse automaatselt, muudest riikidest tulijatele on täienduskoolitus ja mitmeetapiline hindamismenetlus, aga saabumisriigist olenemata kehtib kõikidele arstidele ja õdedele rootsi keele oskuse nõue C1 ja B2 tasemel.
  • Taani: kolmandate riikide arstid peavad sooritama kolmandal tasemel ehk B2 tasemel eksami, mille tasu on 1265 taani krooni ja selle maksab taotleja ise, samuti tuleb sooritada suuline ja kirjalik erialatest, läbida taani meditsiiniõiguse kursus ja sellega seotud testid, mis toimuvad kõik taani keeles.
  • Soome: EList tulevad arstid ei pea ametlikult tõendama keeleoskust, kuigi praktikas nõutakse B2 keeletõendeid nii EList kui väljastpoolt tulevatelt arstidelt.
  • Saksamaa: korraldab välisarstidele 420-tunnise ehk kolmekuulise intensiivse keeleõppe, need on enne erialaeksameid ja dokumentide hindamist, erialaeksamid on saksa keeles, reeglid liidumaades võivad aga oluliselt erineda.
  • Holland: arstina töötamiseks peab arst olema kantud tervishoiutöötajate registrisse ja lisaks sellele saama hollandi kuningliku arstide liidu liikmeks, eraldiseisvat keeletesti ei ole, kuid keeleoskuse tagamise kohustus on haiglatel, hinnatakse tööintervjuu ajal ja koos kutseoskustega.
  • Suurbritannia: välisarstid peavad oma keeleoskuse tõendamiseks sooritama IELTSi keeletesti, tulemus peab olema vähemalt 7,5 punkti 9st (v.a EL riikidest saabuvad arstid), kuigi tahetakse laiendada seda nõuet kõikidele arstidele, kes ei kõnele inglise keelt emakeelena
  • Türgi: kõige madalam nõutav miinimumtase – B1, kutseeksami peab tegema türgi keeles, põgenikelaagrites on lubatud Süüria arstidel tegutseda ilma türgi keele nõudeta
  • Malta: keeleoskust hinnatakse tööintervjuu ajal
  • Austria: nõutakse C1+ ehk sealhulgas ka meditsiinikeelt, mida hinnatakse eraldi eksamina
  • Leedu: riiklik eksam
  • Läti: riiklik eksam
  • Ungari: vastuvõtueksam koos tööintervjuuga
  • Itaalia: puudub miinimumtaseme nõue, hetkel tundlik teema, kuna suur probleem residentuuri kohtadega ja arstidel on suur tööpuudus.

*tegemist on praegu kehtiva olukorraga, seoses põgenikekriisi lahendamisega kaalutakse mitmetes Euroopa riikides ka tervet rida muudatusi selles osas.

Allikas: Keeleinspektsioon/Eesti Noorarstide Ühendus

Tagasi üles