Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/12/01/4757247t1h786f.jpg)
Akne on üks sagedasemaid nahahaigusi, esinedes üle 85% teismelistel ja üle 10% täiskasvanutel. Tänapäevaste arusaamade järgi ei ole akne enam kaugeltki mitte ainult teismeliste iseparanev haigus, täiskasvanuea akne esineb sagedamini kui arvata võiks.
Kuigi enamikel juhtudel väheneb akne aktiivsus murdeea lõpuks, on haiguse intensiivsus ja kestvus väga individuaalsed. Kui raskemad akne vormid esinevad sagedamini noortel meestel, siis naiste akne on sagedasem, vähese aktiivsusega, kuid veniva kuluga ning võib mõnikord kesta kuni menopausini. Tüüpiline on ägenemine enne menstruatsiooni, kuid ebasoodsalt mõjuvad ka tugev higistamine, liigne päevitamine, kosmeetika rohke kasutamine, suitsetamine, süsivesikuterikas toit ja krooniline stress. Mõnel naisel, kellel teismelisena aknet ei esinenud, tekib see alles 20-ndatel eluaastatel. Kõrge loomuliku androgeenide (meessuguhormoonide) tasemega naistel võib lisaks aknele esineda rohke karvakasv kehal, juuste väljalangemine, menstruatsioontsükli häired ja rasvumine. Androgeenide patoloogilist tõusu võivad põhjustada hormonaalsed häired või ravimid, sealhulgas ka androgeenset aktiivsust omavad suukaudsed rasestumisvastased pillid. Seevastu antiandrogeense toimega pillid võivad kergekujulist või keskmise raskusega aknet tõhusalt ravida.
Akne on naha rasunäärmete krooniline põletik, mille tekkimisel mängivad rolli 4 peamist tegurit:
- androgeenide ehk meessuguhormoonide poolt põhjustatud liigne rasueritus,
- karvafolliiklite ja rasunäärmete avade liigne sarvestumine ja ummistumine,
- mikroobide paljunemine rasunäärmetes
- ning põletik.
Nende muutuste tagajärjel muutub karvafolliikul esmaseks akne elemendiks – komedooniks. Komedoone on kahte tüüpi: avatud komedoonid ehk mustad komedoonid ja suletud ehk valged komedoonid. Erinevalt avatud komedoonidest ei saa suletud komedoonid oma sisu (rakkude jäänused, rasu, mikroobid) naha pinnale evakueerida, seetõttu tekib suletud komedoonides kergesti põletik. Folliikuli sein rebeneb ja komedooni sisu levib ümbritsevasse nahka, kus tekib põletikuline sõlm. Raskematel juhtudel lõpeb põletik armistumisega, mille ravi on ka tänapäeval keeruline ja aeganõudev. Kuna akne esineb nähtavatel kehaosadel - näol, dekoltee piirkonnas ja seljal, võib ta täiskasvanu eas põhjustada tõsiseid psühhosotsiaalseid häireid: enesehinnangu langust, depressiooni ja frustratsiooni.
Tänapäeval on akne raviks olemas tõhusaid ravimeid, kuid arvestada tuleb, et akne on ravile aeglaselt alluv haigus ja edukas ravi eeldab nii patsiendi kui ka arsti kannatlikkust ja koostööd. Ravis kasutatakse naha sarvestumisprotsessi mõjutavate ja põletikuvastaste toimeainete kombinatsioone. Välispidiste ravimite talutavus on individuaalne, sagedamateks kõrvaltoimeteks on naha kuivus ja punetus, mida saab leevendada sobivate nahahooldusvahenditega.
Kerge kuni mõõduka akne puhul on väga tõhus ka naha keemiline koorimine, seda protseduuri peaks tegema vastava koolituse läbinud meditsiinitöötaja. Paiksele ravile mittealluva või raske akne puhul määrab nahaarst tablettravi.
Dermatoloog dr Ene Mäestu
Medemis Clinic