«Pealtnägija»: sügava puudega lapselapse hooldamisel ravikanepit kasutav vanaema ei hooli seadusest

Kanep. Foto: AFP/Scapix

Sügava puudega lapselast kasvatav Mare ei leppinud arstide poolt välja kirjutatud ravimitega ning võttis riski ja pöördus seadusevastase ravikanepi poole. Arstide sõnul on aga mustalt turult ravikanepi hankimine ohtlik tegevus, mis võib kurvalt lõppeda, ning arstid ei soostu kannabinoid ravi määrama enne, kui preparaate pole piisaval määral kontrollitud.

Mare on lihtne inimene sõna kõige paremas tähenduses, aga tema olukord on tavatu. 61-aastane lahutatud naine töötab koristajana ja kasvatab samas üksi sügava puudega lapselast, vahendas ERRi uudisteportaal «Pealtnägijat».

Nimelt on Mare lapselapsel Margusel (nimi muudetud - toim.) diagnoositud autism, epilepsia ja hüperaktiivsus. Et Margusele sündis kohe väike vend ja seejärel läksid isa-ema lahku, kujunes nii, et põnni võttis enda juurde vanaema, kes oli juba ise täisealiseks kasvatanud kolm last.

Mare tunnistab, et haige lapselapse kasvatada võtmine oli suur kohustus, kuid Margus on vanaema sõnul täiesti hüperaktiivne ja ettearvamatu. «Ühekorra igatahes ta sai selle magamistoa ukse haagist lahti, ja läks siis oma selle, kui vana see vend tal oli – no igatahes ikka hästi pisike –, ja istus talle näo peale. Ja keegi ei saa kogu aeg juures olla ka,» selgitab vanaema.

Lisaks hüperaktiivsusele vaevad poissi ka epilepsia hood, mis võivad ilmuda suvalisel hetkel. Epilepsia väljendub Margusel nii krampide, tihedate n-ö «tiksidena» või lihtsalt kokku vajumistena. «Ta võib kukkuda nagu puu pikali, kas ettepoole või tahapoole, mille käigus võib ta ennast vigastada ka,» räägib Mare.

Seadusevastane alternatiiv

Vanaema ei leppinud trööstitu prognoosiga, mis ei anna poisile mingit paranemise lootus, ja välja kirjutatud ravimitega, millel tema sõnul on rängad kõrvalmõjud ja pisike kasutegur, vaid on otsinud aktiivselt alternatiive alates homöopaatiast kuni kurikuulsa MMS-ini.

Kuid kõige parema tulemuse andis kanep, mistõttu valmistabki pealtnäha viks vanaema juba teist aastat oma pojapojale erinevaid kanepisegusid. «Kui tal on silmas sära, sa näed, et tal on seal mõistus liigub, ja ühesõnaga – see on tunnetatav ja näha, kui sa näed, et ta areneb,» räägib Mare.

Samas on taolise tegevuse seotud oht sattud pahuksisse seadusega. «Kui ma nüüd otse ütlen seda, mis ma mõtlen, siis see mind ei huvita, sest ma usun, et see aitab ja ravib,» ütleb lapselast hooldav vanaema otse välja.

Kuna müra on palju, siis siin tuleb teha kõrvalepõige ja asjad lahti seletada. Esiteks, ravikanepit kui spetsiaalset sorti pole olemas ja mõnede arstide meelest on isegi sellise mõiste kasutamine eksitav. Samas on kanepist avastatud üle 400 ühendi, sh tetrahüdrokannabinool ehk THC ja kannabidiool ehk CBD.

Lihtsalt öelda on just THC see, mis annab «kaifi» ja seda sisaldavate taimede kasvatamise eest võib vangi minna. Samas on sorte, millel pole uimastavat mõju ja sellest tehakse näiteks nööri, näokreemi või pannakse seemneid leiva sisse.

Kalvet: arstidele on pandud päitsed pähe

Mare ja tema lapselaps on näide, kelle sarnaseid on Eestis aktivistide sõnul kümneid, kes vajavad kanepit vaeguste leevendamiseks või raviks. MTÜ Ravikanep juhatuse liikme Mart Kalvet aga ütleb, et tänased seadused teevad neist inimestest kurjategijad.

«Praegune regulatsioon näeb välja niimoodi, et patsiendid on võrdsustatud kurjategijatega,» rõhutab Kalvet. Et enamikes riikides keelati narkokanep eelmise sajandi alguses ära, siis selle taime kasulike omaduste uurimine takerdus.

Seetõttu pole Kalveti väitel ka arstidele kannabinoidsüsteemist midagi õpetatud. «See on suhteliselt uus teadus, 90-ndatel alles niiöelda tuure koguma hakanud ja eks uimastikeelu süsteem, tähendab see keelu poliitika on ka nagu päitsed pähe ja silmaklapid peale pannud arstidele selles osas,» märkis Kalvet.

Arstid: kanepipõhised ravimid peavad olema kontrollitud

Peavoolumeditsiini hinnangul ongi kanepiravi pigem negatiivne, vähemalt nii kaua, kuni turul pole kontrollitud kanepipõhiseid ravimeid.

«See ollus, mida, mis siin on ringelnud, tänapäevases mõistes kindlasti ei kvalifitseeru ravimina,» selgitab Tallinna Lastehaigla neuroloogia-taastusravi osakonna juhataja Valentin Sander.

Arsti sõnul on praegu maailmas olemas siiski ainult kolm tunnustatud ravimit ja kohe tulemas neljas, mis põhinevad kanepil.

«Kaks neist on selleks, et leevendada iiveldust nendel vähihaigetel, kes saavad keemiaravi ja ühel nendest ravimitest on veel söögiisu tõstev toime, mida kasutatakse konkreetselt, mille näidustuseks on AIDS-ihaiged, kes kaotavad oma kehakaalus ja kolmas on siis ühesõnaga sclerosis multiplex ehk see on see väga raske krooniline ja progresseeruv närvisüsteemi haigus, millega kaasnevad valulised lihasspasmid, nende leevendamiseks,» selgitab Sander.

Ravimite ostmine mustalt turult on ohtlik

Tema hinnangul on aga ravikanepiga üles puhutud pseudoprobleem. Lihtsalt öelda on enamiku Pealtnägija küsitletud arstide ja ka patsiendiühingute seisukoht, et kanep on kontrollimata kraam, mida ametlikult soovitama ei hakata.

Arstide ja ametnike sõnul on mustalt turult ostmine ja ise ravi otstarbel eksperimenteerimine ohtlik – raske on mõõta toimeaine kogust, kõrvalmõju ja koostoimet teiste ravimitega, rääkimata sellest, et kui taime suitsetada, suureneb kopsuvähi risk.

Pooldajate sõnul on aga need ületatavad kitsaskohad seda enam, et üha rohkem tuleb uuringuid, et kanepis sisalduvaid toimeaineid saab ka heal eesmärgil kasutada.

«Selliste haiguse puhul, nagu hulgiskleroos, sclerosis multiplex, selle mõned vormid alluvad kõige paremini kannabinoidravile, ükski turul olev alternatiiv ei toimi, mõnede patsientide jaoks ei toimi nii hästi, kui ravikanep või on tal nendel niiöelda peavaluravimitel hullemad kõrvalnähud. See on fakt,» rõhutab Madis Kalvet.

Kannabinoid ravimite hankimine on keerukas

Eesti arstid võivad neid välja kirjutada, aga kuna tegu on nii spetsiifiliste rohtudega, siis meie turu väiksuse tõttu pole neil siin ametlikku müügiluba, mistõttu tuleb iga kord taotleda maale toomiseks eriluba, mis on mõistagi keeruline ja kohmakas.

Teadaolevalt ongi seda seni Eestis edukalt tehtud ainult üks kord jaa just see on koht, mida poliitikud oleks valmis lihtsustama, nagu näitas Pealtnägija küsitlus oktoobris.

Ravimiameti meditsiininõunik Alar Irsi sõnul näitavad viimased uuringud, et marihuaana kasutamisega seotud psüühikahäire kujuneb ligikaudu igal kolmandal kasutajal ja seetõttu ei pea ta kanepi olmekasutamise legaliseerimist mõistlikuks.

Rõhutades, et kanepitoodete meditsiiniline kasutamine on eelnevast täiesti erinev teema, ütleb Irs, et Eesti patsientidel on meditsiinilise vajaduse korral ja arsti otsusel võimalik kasutada kõiki kannabinoidravimeid ning meditsiiniliseks kasutamiseks ette nähtud kanepitooteid. (Alar Irsi pikemat arvamust antud teemal on võimalik lugeda siit)

Ravikanepi vaidlus on keeruline ja kohati väga spetsiifiline, ent pea alati on näitena toodud haigete puhul üks ühine nimetaja – ametlik meditsiin neid aidata ei suuda. Ka Mare lapselapsele ei antud palju lootust. Ennustuse kohaselt ei hakka Margus rääkima, vajab elu lõpuni abi ja pärast vanaema lahkumist ootab teda eeldatavasti hooldekodu.