/nginx/o/2013/09/05/2199715t1h554f.jpg)
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon arutab täna avalikul istungil Eesti kogemust patsientide vaba liikumise kohta Euroopa Liidus. Otseülekanne algab kell 10.30.
Otseülekanne: patsientide vaba liikumise võimalused jäävad kasutamata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaks aastat tagasi jõustunud direktiivi kohaselt võivad haigekassas kindlustatud patsiendid minna plaanilisele ravile teise Euroopa Liidu riiki ning taotleda pärast seda haigekassalt rahalist hüvitist. Direktiiv annab ka Eesti raviasutustele võimaluse tervishoiuteenuste ekspordiks, see tähendab et teiste riikide patsientidel on võimalik tulla Eestisse ravile.
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Kalle Pallingu sõnul on patsientide vaba liikumise võimaluse kasutamine jäänud väga tagasihoidlikuks. «Eesti patsiendid ei ole aktiivselt kasutanud piiriülese tervishoiu võimalusi. Patsientide vaba liikumist pärsivad peamiselt halb informeeritus, keelebarjäär ja praegune korraldus, mille järgi peab patsient kulud ise tasuma ning hiljem hüvitust taotlema,» ütles Palling.
«Euroopa Liidu asjade komisjon soovib lisaks kuulata erinevate osapoolte arvamusi, kas ja millised on takistused Eestis tervishoiuteenuste vabale liikuvusele nii riigisiseselt kui piiriüleselt ning millised oleksid meie võimalused tervishoiuteenuste ekspordiks,» lisas Palling.
Avalikul istungil osalevad tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ning Eesti Haiglate Liidu, Eesti Eratervishoiuasutuste Liidu, haigekassa ja sotsiaalministeeriumi esindajad.
Eelmisel aastal esitati haigekassale 101 taotlust, millest 66 juhul kulud hüvitati ning 25 taotlust lükati tagasi. Enim saadi tervishoiuteenuseid Saksamaal, Soomes, Lätis ja Leedus. Põhiliselt oli tegu kirurgiliste teenustega, samuti oftalmoloogia, neuroloogia, sünnitusabi ja günekoloogia teenuste ning erinevate eriarsti konsultatsioonidega.