/nginx/o/2015/12/04/4766281t1haea7.jpg)
Kuigi rukkileival on tänu rohkele kiudainete, vitamiinide ja mineraalainete sisaldusele oluline roll tasakaalustatud toitumises, on selle tarbimine Eestis viimastel aastatel pidevalt vähenenud ning seda eriti noorte seas.
Eesti noored söövad liiga vähe rukkileiba
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Fazer Eesti tootespetsialisti Annika Albei sõnul süüakse rukkileiba vaatamata selle kasulikele omadustele Eestis aina vähem. «Eesti toitumisspetsialistid peavad rukkileiba toitumise üheks oluliseks alustalaks, mida soovitatakse süüa vähemalt neli viilu päevas, kuid millegipärast jõuab see meie toidulauale aina harvemini,» sõnas Albei ja lisas, et eriti teeb muret rukkileiva vähene tarbimine noorte ja laste seas, kes sageli eelistavad leivale kartulikrõpse või saiakesi.
Rukkileivas on rohkesti närvitalitlust toetavaid B-grupi vitamiine, vere kolesteroolitaset langetavaid ja soolestiku kasulikku mikrofloorat säilitavaid kiudaineid. Mineraalainetest on rukkileivas rohkesti magneesiumi ja kaaliumi, mis aitavad ennetada südame- ja veresoonkonna haigusi. Kiudaine- ja mineraalaineterikkam on rukkitäisterajahu.
Selleks, et propageerida rukkileiva söömist eelkõige nooremate inimeste seas, on Fazer arendanud kaks kaasaegset rukkitoodet. Fazer Finest sarja lisandusid 93-protsendilise rukkisisaldusega Rukkitäisteraleib ning 100 protsenti rukkijahust tehtud Rukkiratas.