/nginx/o/2010/11/16/467857t1h9a86.jpg)
2010. aasta kümne esimese kuu jooksul on terviseameti andmeil kasvanud läkaköhasse haigestumine 2009. aastaga võrreldes 2,5 korda ja 2007. aastaga võrreldes lausa 3,5 korda.
Eestis haigestutakse läkaköhasse üha rohkem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui reeglina sageneb haigestumine tsükliliselt iga 2-5 aasta tagant, siis on Eestis läkaköhasse haigestumise statistika järgi täheldatud haigestumise tõusu juba kuuendal järjestikusel aastal.
«Lähtudes läkaköha haigestumise trendi püsivast tõusust, võib oletada, et läkaköha haigusjuhte esineb tegelikult rohkem, kui neid on registreeritud,» rääkis terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar, kelle sõnul peaksid perearstid võtma patsientidelt pikka aega kestnud köha korral kindlasti proovid ja saatma need laborisse läkaköha uuringuteks.
2010. aasta kümne esimese kuu vältel on registreeritud 13 läkaköha rühmaviisilist haigestumist, neist 12 koolides ja üks lasteaias. Rühmaviisiliselt haigestunud isikuid on olnud kokku 141 (16 protsenti üheksa kuuga registreeritud haigusjuhtudest), neist 138 said ka laboratoorse kinnituse. Ülejäänud 907 registreeritud juhu puhul oli tegemist üksikjuhu või perekoldega.
Kutsari sõnul on läkaköha vastu vaktsineerimata lapse saatmine lastekollektiivi seotud suure riskiga. «Esmalt lapse enese jaoks, sest ta on nakkusele avatud, teisalt kujutab vaktsineerimata laps haiguse potentsiaalse levitajana ohtu ka ülejäänud lastele,» möönis epidemioloogianõunik.
Haigustekitajate leviku ennetamiseks peaksid koos lastega laskma end vaktsineerida ka lapsevanemad. Lapsi vaktsineeritakse riikliku immuniseerimiskava raames tasuta, pere täiskasvanud liikmetel tuleb vaktsineerimiseks pöörduda oma perearsti poole. Täiskasvanutele on läkaköha vaktsineerimine tasuline.
Läkaköhast
Läkaköha on nakkushaigus, mida põhjustab bakter Bordetella pertussis. Haigus kulgeb ägedate köhahoogudega, on väga nakkav piisknakkus ja levib inimeselt inimesele, kõige sagedamini just lastekollektiivides.
Läkaköha ei ole enam väikelaste nakkushaigus, sest haigestumine on sagenenud ka vanemate teismeliste ja nooremate täiskasvanute seas. Üldjuhtudel on haiguse kulg suhteliselt kerge, kuid on jätkuvalt eluohtlik imikutele nende esimesel eluaastal. Sageli on laste nakkusallikaks köhivad ja läkaköha baktereid levitavad vanemad. Läkaköhavastase immuunsuse kestus on kuni 15 aastat pärast läbipõdemist ning keskmiselt 5-7 aastat pärast vaktsineerimist.