/nginx/o/2015/12/07/4774933t1ha048.jpg)
Kaks sotsiaalministeeriumi tellitud uuringut soovitavad aidata pikaajaliselt haiguslehel olevaid inimesi tagasi tööle ning ennetada püsivat töövõimetust.
Pikaajaliselt haiguslehele jäämist tuleks ennetada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui inimene on haiguslehel või püsivalt töövõimetu muul põhjusel kui otseselt tööst tingitud haiguse tõttu, on töötamisel pahatihti tema haiguse kulus oma roll, selgub Eesti Rakendusuuringute Keskuse Centar uuringust. Nimelt pidas koguni kolmveerand küsitletud pikaajaliselt haiguslehel või püsivalt töövõimetutest inimestest oma haigust tööst põhjustatuks või leidis, et see ägenes töötamise tõttu.
«See näitab, et nii tööandjad, riik kui töötajad peavad suhtuma inimeste töötingimustesse oluliselt tõsisemalt, et ennetada tööturult välja langemist,» kommenteeris uuringu tulemusi tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.
Iga teine küsitletu, kelle haigust töö mõjutas, leidis, et tema tervise halvenemist oleks aidanud vältida ravi varasem alustamine. Samas leidis ligi veerand vastanutest, et tööandja oleks saanud midagi ära teha. «See viitab, et inimeste töövõimet säilitada ja teda senisest edukamalt tööturul hoida on võimalik ka töökorraldust ja töökeskkonda muutes,» rääkis üks uuringu koostajatest, Epp Kallaste Centarist.
Uuringust selgus veel, et pikaajalisele haiguslehele järgneb suure tõenäosusega püsiv töövõimetus, kusjuures neljakuulise haiguslehe korral määratakse see koguni igale neljandale inimesele. «Seega on haiguslehe pikkus hea indikaator – kui see on jõudnud 6-7 nädala pikkuseks, oleks mõistlik hinnata, mis takistab inimesel töötamist, ning kas töökoha kohandamise või töötingimuste muutmisega saaks ta osaliselt töötamist jätkata,» ütles Epp Kallaste Centarist.
Kallaste soovitas kaaluda lahendusena ka seadusemuudatust, mis võimaldab haiguslehel olijatel soovi korral osalise koormusega töötada, kui arst seda lubab ning tema töökohta ja töötingimusi on võimalik vastavalt kohendada.
Eelkirjeldatud mõte leidis toetust teisest sotsiaalministeeriumi tellitud temaatilisest uuringust, mille koostas Poliitikauuringute Keskus Praxis.
«Teiste riikide kogemus näitab, et kui inimese tervis võimaldab osaliselt töötada, aitab sobivate töötingimustega töötamine tal rutem täiskoormusega tööle naasta,» sõnas Praxise uuringu koostanud vanemanalüütik Märt Masso.
Töövõimetuse hüvitamist erinevates riikides analüüsinud Praxise uuringust ilmnes, et Eesti süsteem ei motiveeri tööandjaid ennetama tööst põhjustatud terviseprobleeme ega pakkuma töötajale tema tervislikule seisundile sobivat tööd või aitama inimest võimalikult kiiresti tööle tagasi.
Lahendusena soovitas Praxis kaaluda võimalust panna tööandjate sissemaksed sotsiaalkaitsesüsteemi sõltuma lisaks tööjõukuludele tööõnnetuste levikust ning investeeringutest töökeskkonda. Teiseks soovitas Praxis nõustada rohkem ettevõtjaid, motiveerida neid analüüsima töötajate haiguslehele jäämise põhjuseid ning toetama tööle naasmist.
Praxis kirjeldas teiste riikide kogemusele tuginedes ka võimalust suurendada tööandja vastutust, pikendades tema makstava haigushüvitise kestust ja muutes töötaja omavastutust. Analüüsi kohaselt võib suurem vastutus motiveerida tööandjaid looma sobivaid töötingimusi inimeste tööle jäämiseks ja naasmiseks.