/nginx/o/2013/01/28/1542778t1h35c2.jpg)
Eesti arstid on mures valitsuse ja haigekassa plaani pärast koondada eriarstiabi vastuvõtud suurhaiglatesse, sest see otsus vaid pikendab ravijärjekordi ja süvendab ebavõrdsust eriarstiabi kättesaadavuses.
Arstide liit: valitsuse plaan jätab osa inimesi arstiabita
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Haigekassa vähendab üldhaiglate ambulatoorse eriarstiabi lepinguid. Kuigi tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski väidab, et muudatused on tühised ja lepingute kohandamine ei vähenda eriarstiabi mahtu haigekassa eelarves, vähendati eelarve teiseks lugemiseks eriarstiabi kulusid 7,5 miljoni euro võrra,» teatas arstide liit oma pöördumises. Võrreldes tänavuse aastaga on kärbitud nii ambulatoorsete kui statsionaarsete ravijuhtude arvu.
Arstide liidu kinnitusel on nii eriarsti- kui perearstiabi patsientidele võrdselt oluline. «Eriarstiabi vastuvõttude rahastamise vähendamisel maakonnahaiglates peavad paljud patsiendid sõitma arsti juurde Tallinna või Tartusse. Eriarsti juurde pääsemine hakkab veelgi enam sõltuma patsiendi elukohast ja rahalistest võimalustest,» leiavad meedikud. Ka puudub nende hinnangul analüüs, kas praegused transpordiolud niisugust patsiendirännet võimaldavad ja kuidas see mõjutab inimeste toimetulekut. Ei ole arvutatud, kui palju läheb kaduma tööpäevi, sest lapsi, eakaid ja puuetega inimesi peavad saatma pereliikmed. «Vastuseta on küsimus, kuidas suurem hulk patsiente regionaalhaiglatesse ravile pääseb, kui seal on juba praegu kõige pikemad järjekorrad,» leiavad arstid.
Liidu presidendi Lembi Augi sõnul on nad kõigile viiele ministrile, kes on viimase kolme aasta jooksul tervishoidu juhtinud, teinud ettepaneku kehtestada arstiabi kättesaadavuse riiklikud miinimumstandardid ja tagada nende täitmine kogu Eestis, sõltumata inimeste elukohast ja majanduslikust olukorrast.