Haigekassa maksis kinni ligi 15 000 välismaalase ravi

Eesti Haigekassa logo. Foto: Toomas Huik / Postimees

Eestis osutati möödunud aastal haigekassa kaudu ravi mõnes teises Euroopa riigis kindlustatud isikutele 14 675 juhul, selgub Eesti Haigekassa (EAK) esitatud andmetest.

Kaugelt enim osutatud raviteenuste arveid või soodusretseptide arveid on esitanud soomlased - neile on osutatud raviteenuseid 9122 juhul ehk 62 protsendil kõigist EAK-st läbi läinud juhtudest.

Suuruselt järgmised Eestis raviteenuseid saanud rahvusgrupid rootslased (7,9 protsenti), norralased (6,1 protsenti), sakslased (5,4 protsenti), lätlased (5,2 protsenti). Ühe protsendi piiri kõigist juhtudest ületasid veel itaallased (2,3 protsenti), hollandlased (2,2 protsenti), leedulased (1,8 protsenti) ja taanlased (1,5 protsenti). Kokku said haigekassa kaudu ravi 29 Euroopa riigi kodanikud.

Kuna ühe isiku kohta võib olla mitu arvet, siis ei ole see info isikupõhine, rõhutas EAK. Kokkuvõte ei sisalda ka kõiki välismaalaste raviarveid, vaid ainult neid, kelle raviteenus arvestatakse läbi EHK. See tähendab, et selles ei sisaldu nende patsientide arvestus, kes ise raviteenuse eest tasusid.

Kaks aastat tagasi jõustunud Euroopa Liidu patsiendiõiguste direktiivi kohaselt võivad haigekassas kindlustatud patsiendid minna plaanilisele ravile teise EL-i riiki ning taotleda pärast seda haigekassalt rahalist hüvitist. Direktiiv annab ka Eesti raviasutustele võimaluse tervishoiuteenuste ekspordiks, see tähendab, et teiste riikide patsientidel on võimalik tulla Eestisse ravile.

Eesti haigekassale esitati eestlaste poolt eelmisel aastal 101 taotlust, millest 66 juhul kulud hüvitati ning 25 taotlust lükati tagasi. Enim said Eesti patsiendid tervishoiuteenuseid Saksamaal, Soomes, Lätis ja Leedus. Põhiliselt oli tegu kirurgiliste teenustega, samuti oftalmoloogia, neuroloogia, sünnitusabi ja günekoloogia teenuste ning erinevate eriarsti konsultatsioonidega.