Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Portugali ekspert: narkootikumid tasub dekriminaliseerida

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
João Goulão Euroopa Narkoseirekeskuse ukse ees Lissabonis.
João Goulão Euroopa Narkoseirekeskuse ukse ees Lissabonis. Foto: Alo Raun

Euroopa Liidu narkoseirekeskuse nõukogu esimees ja Portugali riiklik narkokoordinaator João Goulão soovitab riikidel lõpetada narkomaanide kurjategijaks tembeldamise ning eraldada senisest suuremaid summasid sõltlaste raviks.

Portugal on Euroopas tuntud tavatu lähenemise poolest narkoprobleemidele. Te olete dekriminaliseerinud mitte ainult kanepi, vaid ka teiste narkootikumide omamise. Miks otsustasite nii käituda?

Narkoprobleemid jõudsid Portugali hiljem kui teistesse Euroopa riikidesse – 1974. aastal, mil meil lõppes autoritaarne riigikord. Kui meie sõdurid naasid toonastest kolooniatest, saabus riiki tuhandeid inimesi, kes olid harjunud tarvitama narkootikume. Narkootikumid olid tugevalt seotud arusaamaga vabadusest ning eksperimenteerimine kasvas järsult.

Samal ajal tulid turule uued narkootikumid, esmajoones heroiin. 1990ndateks oli meie rahvatervise olukord muutunud erakordselt tõsiseks. Meie ühiskond ei olnud selle probleemi vastu seismiseks valmis, me ei teadnud midagi narkootikumidest ja meil puudusid vastavad strateegiad. 1995. aastaks oli kuskil üks protsent elanikkonnast heroiinisõltlased. Oli raske leida perekonda, milles poleks esinenud narkoprobleeme.

Mis samme te seejärel astusite?

Ühiskonna üldine seisukoht oli, et konkreetne narkomaan ei ole kurjategija - ta ei vääri vanglasse saatmist, vaid abi. Selline põhimõte toodi meie narkostrateegiasse 1990. aastatel.

Selle strateegia väljakäijate hinnangul oli ebaloogiline saata vanglasse inimene, keda on hoopis haige. Seetõttu otsustasime soovitada dekriminaliseerimist, säilitades taoliste isikute karistamise administratiivsüüteona.

Portugalis on narkootikumide kasutamine jätkuvalt keelatud, kuid inimesi ei panda vangi, neid ei kuulutata kriminaalkurjategijaks.

Miks otsustasite dekriminaliseerida kõigi narkootikumide omamise?

Me otsustasime teha ettepaneku dekriminaliseerida kõik narkootikumid, sest see, mis loeb, on inimese suhe ainega, mitte aine ise. Lahjasid narkootikume võidakse tarvitada väga intensiivselt ning kangeid mõnuaineid väga harva. Tähtis on, millise sideme inimene ainega tekitab, mitte aine ise. Parlament otsustas dekriminaliseerimise 2000. aastal ning see jõustus aasta hiljem.

Möödunud on üheksa aastat. Mis on olnud dekriminaliseerimise tulemused? Kas see on end ära tasunud?

Jah. Sellest ajast peale on meil kõik näitajad paranenud.

Me kogeme samasugust trendi kui teistes Lääne-Euroopa riikides: heroiiniprobleemide vähenemine, kokaiinimurede väike kasv, kanepi ja teiste sõltuvusainete proovimise vähenemine noorte seas. Me saame öelda, et kindlasti ei suurendanud dekriminaliseerimine narkootikumide levikut.

Meie head tulemused tulid seetõttu, et dekriminaliseerimine muutis meie lahenduste tervikpaketi senisest palju harmoonilisemaks, kooskõlalisemaks. Inimesed ei pelga enam meie teenuseid kasutada, narkootikumidest rääkimine pole koolides ja peres tabu ning ei kardeta selle eest vangi minna.

Kas te soovitaksite sellist lähenemist ka teistele Euroopa riikidele?

Kui te suudate pakkuda oma sõltlastele samal tasemel riiklikku tervishoiuteenust, on see igapidi hea, parandades elukvaliteeti. Siis võib dekriminaliseerimine olla hea. Kuid dekriminaliseerida ning mitte midagi muud juurde pakkuda, see on riskantne.

Seega nõuab see kõik lisaraha?

Jah, on vaja rohkem investeeringuid ja selle teemaga tegelevaid asjatundjaid, kes suudavad jõuda korrapäratu narkosõltuvuses elanikkonnani, et veenda neid ühinema süsteemiga, kus nende elutegevusse sekkutakse.

Räägitakse, et Portugali süsteem tasub end ära. Ta nõuab küll rohkem raha, kuid selle abil on võimalik mujalt säästa.

Aga loomulikult. Me saame hoida raha kokku näiteks sotsiaalteenustelt, politseitöölt, vanglatelt ning ka pikaajaliste haiguste ravilt, kui õnnestub vähendada näiteks sõltlaste AIDSi, hepatiiti jt haigustesse nakatumist.

Taolise sekkumise abil on võimalik hoida ära paljusid tagajärgi. Seega on see hea investeering.

Kas Portugal plaanib oma narkopoliitikat veel muuta? Kas on võimalik astuda veel kaugemale kui Portugal?

Hetkel me nii ei arva. Me järgime ÜRO konventsioone (mille kohaselt on narkootikumide legaliseerimine keelatud – toim). Säilitasime narkomaanide karistamise ning seega ei tähendanud dekriminaliseerimine ÜRO konventsioonide piiridest eemaldumist.

Meie selge sõnum ühiskonnale on, et mõistame jätkuvalt hukka nende ainete kasutamise. Ja kuna trend on õigus suunas, ei ole mõtet muuta seda, mis toimib.

Kui peaks ilmnema arengud vales suunas, küll me siis mõtleme, mida edasi teha. Me oleme oma lähenemises väga pragmaatilised. Praegune raamistik juhatab meid õiges suunas, seega pole mõtet seda muuta.

Tagasi üles