Õdede liit: riigi koondamisnõue teeb õdedest taas sekretärid

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tiina Teder.
Tiina Teder. Foto: Meeli Küttim

Riigi kavandatav kärpeplaan paneb sajad õed taas sekretäritööd tegema, jättes patsientide jaoks veel vähem aega, leiab Eesti Õdede Liidu president Tiina Teder.

«Tartu Ülikooli professor Raul-Allan Kiiveti uurimustöö näol on meil olemas tõenduspõhine faktiline materjal, et Eestis on täna puudu märkimisväärne hulk õdesid. Õdede puudus, järelkasvu suurendamine ja töö ümberkorraldamine õdede administratiivtööst vabastamiseks on olnud õdede liidu pidevaks aruteluteemaks tööandjatega,» märkis Teder.

«Oleme koostöös tööandjatega leidnud võimalusi võtta õdedelt sekretäri kohustused, andes need tööülesanded edasi tugipersonalile,» sõnas ta.

«Kindlasti ei ole arukas tervishoimeeskonna töökorralduses kaks sammu tagasi astuda ja õed suunata taas sekretäri- või assistenditööd tegema. Tugipersonal on üks osa toimivast tervishoiumeeskonnast, kes laiemas mõttes töötavad patsientide heaks. Täna on haiglates kõik pead loetud, ülesanded optimaalselt jagatud ega ole kedagi ülearu,» leiab Teder

Haigekassa hõiveanalüüsi põhine tööaja komponendi planeerimine ei arvesta juba praegu patsientide abivajaduse tegelikku mahtu, mis on tekitanud olukorra, kus erinevate erialade voodipäevade hinnas on õdede ja hooldajate tööaja komponent ebamõistlikult erinev.

Eesti Õdede Liidu ettepanekul mõõtis Tartu Ülikooli arstiteaduskonna tervishoiu instituudi doktorant Tiina Freimann erinevates haiglates tervishoiutöötajate töökoormuset aastatel 2013-2015 ja tulemust on võrreldud haigekassa rahastatava tööajakomponendiga voodipäeva hinnas. 

Uuringu tulemus näitas, et haigekassa planeeritud tööaeg ei kata patsiendi teenindamiseks kulunud tööaaega enamiku enamiku teenuste puhul. Kõige suurem puudujääk ilmnes statsionaarse õendusabi, kutsehaiguste ja järelravi osakondades ning samuti sise-gastro, uroloogia, pulmonoloogia, neuoroloogia, onkoloogia ja hematoloogia erialadel. 

«Tõenduspõhine analüüs näitas, et iga voodipäeva puhul on puudu jääb keskmiselt 50 minutit õe tööaaega, mida oleks edaspidi vajalik arvestada haigekassa poolsesesse tööaja komponenti voodipäeva hinnas. Riigi kavandatav kärpeplaan paneb sajad õed taas sekretäritööd tegema, jättes patsientide jaoks veel vähem aega. Asjatundmatu on väita, et tugipersonali koondamine tervishoiuteenuste kvaliteeti ei ohusta või õdede töökoormust ei suurenda,» osutas Teder.

Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu liikmed saatsid esmaspäeval sotsiaalministeeriumisse seisukoha, kus on kirjas, et kliinikumile esitatud 85 ametikoha koondamise kärpekohustus ei ole eesmärgipärane, mõistlik ega teostatav. 

Tagasi üles