Selgusid Eesti kõige sagedasemad surmapõhjused

Foto: SCANPIX

Esmakordselt avalikustati Eestis rahvastiku tervisekaotuse andmed, mille järgi kaotas Eesti rahvastik 2013. aastal pea 500 000  eluaastat liiga varaste surmade, haiguste ja vigastuste tõttu.

Tervisekaotus kirjeldab lõhet rahvastiku parima võimaliku ja tegeliku terviseseisundi vahel ning see jaguneb haiguskaotuseks ja suremuskaotuseks, teatas Tervise Arengu Instituut.

Tervisekaotuse peamiste põhjuste hulka kuuluvad nii naistel kui meestel südame-veresoonkonnahaigused, kasvajad ning vigastused ja mürgistused. Vanuseti põhjuste osatähtsus varieerub.

Nii on 0-4-aastaste laste puhul tervisekaotuse peamiseks põhjuseks kaasasündinud väärarendid, mis moodustavad rohkem kui poole kogu selle vanusrühma tervisekaotusest. Järgnevad vigastused ja mürgistused (9 protsenti). Vanuses 5-24 eluaastat on kaks sagedamini esinevat põhjust vigastused ja mürgistused ning psüühika- ja käitumishäired. Alates 25. eluaastast hakkab rahvastiku tervisekaotuse põhjuste hulgas suurenema südame-veresoonkonnahaiguste ja kasvajate osatähtsus.

Kõigi vanusrühmade meeste kaotatud eluaastad jagunevad peamiste põhjuste vahel järgmiselt: 33 protsenti südame-veresoonkonnahaigused, 16 protsenti kasvajad, 11 protsenti vigastused ja mürgistused. Välispõhjustest tingitud kaotatud eluaastate osatähtsus on kõige suurem 25-34-aastaste meeste hulgas, kus see moodustab 41 protsenti kogu selle vanusrühma meeste tervisekaotusest.

Naiste haigus- ja suremuskaotuse põhjustavad 36 protsendi ulatuses südame-veresoonkonnahaigused, järgnevad kasvajad (samuti 16 protsenti nagu meestel). Välispõhjustega seotud tervisekaotus jääb naistel alla kolme protsendi. Kolmandal kohal on kaheksa protsendiga liigeste ja lihaste haigused.

2013. aastal kaotas Eesti rahvastik 493 740 eluaastat – mehed 223 190 ja naised 270 550 aastat. Aastate kaotamine jagunes peaaegu pooleks – 56 protsenti kaotati haiguste ja vigastuste tõttu ja 44 protsenti enneaegsete surmade tõttu. Meeste tervisekaotus moodustus pigem suremuskaotusest, naistel haiguskaotusest.

Tööeas meestel moodustab surmade tõttu kaotatud eluaastate arv 55 protsenti ja samas vanuses naistel 31 protsenti kogu vanusrühma tervisekaotusest.

Eesti keskmisest väiksem kaotatud eluaastate arv on Tartu-, Harju-, Rapla- ja Saaremaal. Kõige enam kaotab aastaid surmade ning haiguste ja vigastuste tõttu Valga, Ida-Viru ja Põlva maakonna rahvastik. Põlva- ja Valgamaal on vanemaealiste osatähtsus üks suuremaid võrreldes ülejäänud maakondadega.

Haiguskaotus näitab haiguste ja vigastuste tõttu kaotatud eluaastate arvu.  Suremuskaotust väljendatakse enneaegselt, st enne vastava vanuse keskmise eeldatava eluea möödumist, toimunud surma tõttu kaotatud eluaastatena. Tervisekaotus leitakse suremus- ja haiguskaotust summeerides ning väljendatakse vaevuste tõttu kaotatud eluaastatena.