Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/12/10/4784755t1hc9e4.jpg)
«Nii ilus huulepulk, aga ei tea, kuidas see mu huultel paistab,» mõtleb Liina ja proovib poes uut trendikat tooni. Kodus annab ta kallimale suudluse aga järgmisel päeval on mõlema huulel kole vill – just enne jõulupidu! Kas tuleb tuttav ette?
Külmavill, ohatis, huuleherpes... tüütul tõvel mitu nime. Kui suu limaskestale, huultele või põskedele tekib valulik villiline nahalööve, on selle taga enamasti viirus Herpes simplex. Lööve, mida mõni nimetab ohatiseks, mõni herpeseks ja mõni külmavilliks, võib püsida mitu nädalat, kuni lõpuks tuhmub ja koorikuks kuivab. Kuidas seda häda ennetada ja millega ravida, räägib Apotheka apteeker Kerli Valge.
«Tegemist on väga nakkava viirusega, mis jääb inimese organismi kogu eluks ja lööb tavaliselt välja immuunsüsteemi nõrgenemisel, näiteks külmetudes ja mõne muu haigusega koos,» selgitab Valge. «Põhjuseks võib olla ka stress, väsimus, suur temperatuurimuutus, samuti huulte või naha vigastus näiteks päikesepõletuse tõttu.» Veel kipub herpes endast märku andma hormonaalsete muutustega, näiteks raseduse ajal või sünnituse järel.
ÄRA JAGA HUULEPULKA!
Herpesesse nakatumine sõltub eelkõige organismi vastupanuvõimest. Valge sõnul saabub nakkus tavaliselt viirust kandva inimese kehavedelikega limaskestade või nahavigastuste kaudu. Seetõttu ei maksa suudelda inimesega, kel on parasjagu ohatis kallal, ja sama kehtib suuseksi kohta, sest huuleherpes võib levida edasi ka suguelunditele.
«Ka huulepalsam olgu peres igaühel oma, ammugi ei maksa seda jagada sõprade ja tuttavatega,» ütleb Valge. «Kuna huulepulk ja -palsam on suudlemise kõrval üks peamisi huuleherpese levitajaid, tuleb kindlasti vältida kaupluste huulepulgatestreid.»
ÄRA NÄPI!
Kui aga külmavill juba huult «ehib», siis ei tohi seda mingil juhul katki teha. Üldse võiks ohatisekohta võimalikult vähe katsuda. Ohatisega pereliige peaks kasutama eraldi rätikuid ja tihti käsi pesema.
Inimesed, kellel on ohatis ka varem välja löönud, võiks enne talvekülmade saabumist teha mõne immuunsüsteemi turgutava kuuri näiteks greibiseemneekstrakti, punase päevakübara või mesilasema toitepiima ehk Apilakiga. Samuti on immuunsüsteemi tugevdamisel oluline D-vitamiin. Kuna uuringute järgi napib D-vitamiini lausa kolmveerandil Eesti elanikest, tuleks seda meie kliimas aasta ringi lisaks manustada. Veel aitavad organismi vastupanuvõimet tõsta ning nahavigastuste paranemist kiirendada mineraalained tsink ja seleen. Neidki võiks ennetava kuurina tarvitada, nagu ka probiootikume sisaldavaid Linex Immuno kapsleid.
KUIDAS OHATISEGA VÕIDELDA?
Kui huul kipub juba pakitsema ja kihelema, on viimane aeg kasutada mõnd ohatise tekkimist leevendavat geeli või kreemi. Apteegi käsimüügist leiab sel puhul laias laastus kolme liiki tooteid:
geelid, mis eeskätt kuivatavad, katavad ja leevendavad tüüpilisemaid ohatise kaebusi;
plaastrid, mis aitavad viiruse levimist tõkestada ja katkist kohta varjata;
viirusvastaseid toimeaineid (atsikloviir, pentsikloviir) sisaldavad kreemid, mis kuuluvad käsimüügiravimite hulka.
Apteegitöötajad on saanud head tagasisidet mineraalset ränigeeli sisaldava Silicea Lipi geeli kohta, mida kasutatakse juba välja löönud huuleherpesest tingitud põletustunde ja sügeluse vähendamiseks ning paranemisprotsessi tõhustamiseks. Ränigeel kuivatab tõhusalt villid ja need paranevad kiiremini, sest räni seob endaga villides tekkinud sekreedi. Geeli kuivades moodustuv valge kiht annab märku villi kuivamisest ja paranemisest.
Samuti on patsiendid Valge sõnul kiitnud ohatisele mõeldud Urgo geeli, millest ohatisele tekkiv õhuke kaitsev kile leevendab kihelust, kipitust ja sügelust, peatab ohatise leviku, takistab villide ja koorikute teket, soodustab paranemist ja piirab viiruse edasikandumist.
Apteegist leiab ka ohatiseplaastreid ja spetsiaalse huulepulga, mis aitab huuli hooldada, ohatise levikut tõkestada ning külmavillide taasteket ennetada. See toode ei sobi aga juba katkisele ja leemendavale kohale.
Kõik käsimüügis pakutavad ohatist ravivad salvid sisaldavad kas atsikloviiri või pentsikloviiri ja neid peaks nahale määrima kohe, kui on tunda ohatisele iseloomulikku kihelust, pakitsust või valulikkust. Kiire raviga alustamine võib takistada ohatise väljalöömist. Kui aga ohatis on juba tekkinud, aitab salv selle paranemist oluliselt kiirendada.
«Kergemate huuleherpese juhtude korral piisab apteegis pakutavatest paiksetest viirusevastastest vahenditest, geelidest ja plaastritest,» lausub Valge. «Kui aga ohatis ei näita kümne päeva jooksul paranemise märke või muutub olukord isegi tõsisemaks ja nakkus levib edasi, tuleb kindlasti pöörduda arsti poole, kes kirjutab välja retseptiravimi,» lisab Valge.