Suurhaigla: sisseostetud teenuste puhul tuleb arvestada kasumisooviga

Kuna meditsiinipersonaali napib, siis tuleb riigi etteantud plaani täitmiseks hakata koondama tugiteenuseid. Foto: Mihkel Maripuu

Põhja-Eesti regionaalhaigla juhatuse esimehe Tõnis Alliku sõnul tuleb tugiteenuseid sisse ostes arvestada ka sellega, et seda pakkuvad firmad soovivad kasumit teenida.

«Tänased arvutused näitavad, et teenuste sisseostmine tuleb kallim,» kinnitas Põhja-Eesti regionaalhaigla juhatuse esimees Tõnis Allik. Ta selgitas, et tervishoiuteenused on käibemaksuvabad ning sellest tulenevalt ei saa regionaalhaigla käibemaksu tagasi küsida. Seega on sisseostetavad teenused haiglale käibemaksu võrra kallimad. Teiseks soovib teenuse osutaja ka kasumit teenida. «Meie poolt vajalik teenuste maht on enamasti nii suur, et saavutame mastaabiefekti ka seda ise tehes ja sisseostmine suurt lisaefekti ei anna,» kinnitas ta.

Mittemeditsiinilise personaliga täidetud ametikohti on PERHis 831. Seal hulgas on 540 ametikohta täidetud tugiteenistuste töötajate ja 291 kliinikute mittemeditsiinilise personali poolt. «Mittemeditsiinilist personali on üle 100 ametinimetuse, sh näiteks klienditeenindaja, logopeed, psühholoog, füsioterapeut, laborispetsialist, sekretär jne,» rääkis Allik.

Meditsiiniline personal on arstid, arst-residendid, õed, radioloogiatehnikud, laborandid, hooldajad.

Alliku sõnul on asjakohane töötajate vajaduse hindamine normaalne osa juhtide tööst. «Oleme seda regulaarselt teinud ja  tööprotsesse vastavalt sellele ümber korraldanud. Praeguse kärpekava valguses oleme käivitanud tugipersonali ametikohtade vajaduse hindamise,» sõnas Allik. Kokkuvõtteid sellest protsessist teeb haigla jaanuari lõpuks. Haigla nõukogu arutab juhatuse esmaseid ettepanekuid jaanuaris.