/nginx/o/2015/12/11/4787691t1h4b38.jpg)
Tallinna ülikoolis kaitstava doktoritöö väitel tuleks südame-veresoonkonna haiguste ennetusprogrammide kavandamisel rõhutama ka rahvust, kuna eestlastega võrreldes oli nii vene kui muudest rahvustest isikutel riskifaktorite esinemine sagedasem ning südame koronaartõppe haigestumise risk kõrgem.
Täna kaitseb Margit Kaldmäe Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudis doktoritööd «Südame-veresoonkonna haiguste biokeemilised riskifaktorid Eesti elanikel» (Biomarkers for Cardiovascular Disease in Estonian Adults), vahendab ülikool.
Kaldmäe uuris südame-veresoonkonna haiguste biokeemiliste riskifaktorite esinemissagedust Eesti täiskasvanute hulgas. Samuti uuris ta riskifaktorite esinemissagedust kodututel, hinnates seeläbi igapäevases meditsiinipraktikas kasutatavate veremarkerite tähtsust ebatervisliku eluviisi puhul.
Ta leiab, et südame-veresoonkonna haiguste uute ennetusprogrammide kavandamisel peaks rõhutama ka rahvust, kuna eestlastega võrreldes oli vene ning muudest rahvustest isikutel riskifaktorite esinemine sagedasem ning südame koronaartõppe haigestumise risk kõrgem. Ka peaks edasised uuringud võtma vaatluse alla eelkõige 20-40-aastased mehed ja naised, kuna nende teadlikkus enda kõrgenenud riskifaktoritest on madal.
Küll ei pruugi traditsioonilised biomarkerid olla peamised teavet andvad riskifaktorid, kui vaatluse all on eluviisi ja haiguse omavahelised seosed. Täpsem haiguse ennetus võidakse tagada, kui järgmiste uuringute kavandamisel võetakse kõrgendatud uurimise alla oksüdatiivse stressi seos psühholoogilise stressi, alkoholi tarbimise, suitsetamise ning toitumisharjumustega.
Kaldmäe töö on Eestis seni ainus nii laialdane epidemioloogiline uuring, mis annab ülevaate biokeemiliste riskifaktorite esinemissagedusest ja loob eeldused järgnevateks uuringuteks ning ennetusprogrammideks.