Kas nutiseadmed aitavad parandada sporditulemusi?

Aktiivsusmonitor näeb käe peal hea välja. Foto: NYT

Tervisenäitajaid jälgivate aktiivsusmonitoride tööstus üha kasvab ja areneb, mistõttu ennustatakse, et aastal 2021 ületab spordi ja fitness-seadmete turg 14,9 miljardi dollari piiri.

Kantavaid nutiseadmeid kasutavad aga juba praegu paljud profisportlased ja ka spordihuvilised, teatas LG. Kui sportlaste huvi on oma treeningute, tehnika ja võistluste analüüs, siis ka harrastajad saavad neist seadmetest abi oma treeningtulemuste jälgimiseks ja parandamiseks.

Kõige suuremat kasu on kantavatest seadmetest saanud korv- ja jalgpallimängijad. Mõned juhtivad NBA treenerid on võtnud kasutusele mängijaid jälgivad kantavad seadmed ja ka välised kaamerad, et jälgida kõike alates kiirusest ja kiirendusest kuni jala tõukejõuni hüppel. Jala vale tasakaalustamine võib näiteks viia vigastuseni, nutikad seadmed aitavad sedalaadi vigastusi ennetada.

Jalgpallurid võivad ühe mängu ajal järjest joosta 10-15 kilomeetrit, seega peavad treenerid mängija vastupidavusega jooksvalt kursis olema, et teada, keda ja millal välja vahetada. Kui tavapäraselt tehakse seda olukorra põhjal või kõhutunde järgi, siis näiteks Saksamaa treener kasutas 2014 FIFA maailmakarika finaali ajal oma jalgpallurite vastupidavuse analüüsimiseks reaalseid nutiseadmete poolt mõõdetud andmeid ning selle järgi otsustas tuua õigel ajal platsile keskmängija Mario Goetze, kes tõi Saksamaale võiduvärava.

Vanasti tuli sarnaste andmete kättesaamiseks appi võtta terve meeskond, kuhu kuulusid oma ala spetsialistid alates meedikutest kuni põhjalike erialateadmistega treeneriteni. Nüüd on aga ka fitness-seadme abil võimalik taskukohase hinna eest saada kasulikku informatsiooni, mis omakorda aitab parandada sooritusvõimet.

Tervisenäitajaid jälgivad nutiseadmetel on tundlikud liikumisandurid, mis suhtlevad Bluetooth’i kaudu kasutaja nutitelefoniga, loevad kasutaja samme, kulutatud kaloreid, mõõdavad südamerütmi ja isegi unetunde. Sportliku sooritusvõime juures peetakse tähtsaimaks südamerütmi sensorit, mis näitab ära, kui suure protsendi moodustab kasutaja panus tema maksimaalsest võimekusest.

Uued randmele kinnitatavad seadmed aga mõõdavad optilist südamerütmi, andes põhjaliku ülevaate kasutaja füüsilisest vormist. Sellised seadmed on kasulikud nii sportliku eluviisi entusiastidele kui ka nendele, kelle treeningud on pigem ebaregulaarsed. Viimaseid üllatab tavaliselt see, kui vähe nad tegelikult liiguvad ja julgustab pidama aktiivsemat eluviisi, täites päevast 10 000 sammu normi.

Aktiivsusmonitoride populaarsuse taga ei ole pelgalt tehnoloogia – kui miski paikneb kandja randmel suurema osa päevast, peab see ka hea välja nägema ja olema sobiv erineva riietusega. Kantavad nutiseadmed muutuvad järgnevate aastate jooksul veelgi nutikamaks, pakkudes aina rohkem kasulikke võimalusi. Nende suurt potentsiaali kinnitab asjaolu, et kõik nutiseadmete kasutajad saavad selle tehnoloogia abil parandada treeningute efektiivsust, vähendada hobidele kulutatavat raha, vältida vigastusi ning püsida tervemad.