Sotsiaalkomisjoni esimees: haiglatöötajate koondamisega seotud probleemid tekkisid suhtlemisest

Arstid. Foto: Panther Media

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul on haiglatöötajate koondamisega seotud olukord tekkinud suuresti sellest, et osapooled pole omavahel suhelnud. 

Täna toimunud Riigikogu sotsiaalkomisjoni haiglate ja teiste tervishoiuasutuste kärpekavade arutelul oli Koka hinnangul kaks peamist eesmärki: lepitada osapooli, teavitada neid probleemidest ja rääkida sellest, kas seni tehtud otsused on olnud õiged ning kas neid on võimalik realiseerida.

Sotsiaalkomisjoni esimees tõi näiteks, et ministeerium esitas küll kirjaliku nõude sihtasutustele, aga kõigi sihtasutuste nõukogudega läbi ei räägitud. «Konflikt seisneb selles, et otse sihtasutustele anti käske, mida ei olnud nõukogudega läbi arutatud,» ütles ta. 

Koka sõnul lepitigi tänasel arutelul kokku, et osapooled istuvad ühiselt laua taha ja püüavad jõuda mõlemaid pooli rahuldava lahenduseni. Tema hinnangul tuleb debatt kasuks, sest see paneb osapooli mõtlema, kas kuskil on võimalik kulusid kokku hoida. «Ei saa olla eesmärk eesmärgi pärast,» ütles ta. Sotsiaalkomisjoni hinnangul oluline on kulude kokkuhoid, mitte töötajate arvu vähendamine. 

Laiem pilt

Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimehe Urmas Siiguri sõnul saaks kogu tervishoiusektori efektiivsust tõsta, kuid seda ei saa teha üksikute haiglate kaupa. Tema hinnangul tuleb vaadata suurt pilti. «Haiglajuhid on valmis siin konstruktiivselt kaasa rääkima ehk vaatama üle haiglavõrgu arengukava,» ütles Siigur.

«Kunagi arvati, et kommunismi ei saa ehitada ühes riigis, nii ei saa haiglavõrgureformi teha ühes haiglas, vaid tuleb ikkagi teha kogu maad katva selge plaaniga,» ütles Siigur, kelle sõnul peaks eelmine plaan olema lõpetatud, kuid see pole siiski päriselt teoks saanud.

Samas usub ta, et mõistlike inimestega on võimalik jõuda kokkulepeteni. «Tänase seisuga oleme sealmaal, et PERHI juhatuse esimees rääkis, kuidas tema püüab siit ja sealt tõepoolest midagi teha, numbreid täita. Meie jaoks on see number selgelt ebarealistlik , kuna kahe suure europrojekti tulemusena peame avama täiendavalt enam kui sada voodikohta,» rääkis Siigur.

Tema hinnangul on enam kui saja voodikoha avamine olnud siiani rahuldamata nõudlus. «Näiteks õendus-hoolduses 78 kohta, millega peame katma Tartu piirkonna vajadusi, mis on olnud alavõimsuse tõttu seni võimatu,» ütles ta.

Koondamise osas ütles Siigur, et kooseise ollakse üle vaadanud juba pikemalt üle ning selle aga jooksul on nii inimesi juurde võetud kui ka koondatud. «Haigemajal ei ole mingisugust motivatsiooni hoida palgal enam kui hädapärast vaja, sellepärast et mida vähemate inimestega on töö tehtud saame, seda rohkem saab igaüks neist palka,» tõdes ta.  

Osa teenuseid, näiteks pesupesemise, ostab haigla sisse. Teiste teenuste puhul ei ole see aga lisanduva käibemaksu tõttu mõttekas. «See on ühest küljest väga keerukas ala – valmistada tuleb umbes 20 erinevat dieeti ja seda tuleb teha kuni patsiendini jõudmiseni 6,5 euro eest päevas, siis me ei ole leidnud kedagi, kes suudaks seda selle raha eest kvaliteetselt teha,» lausus Siigur.

Lisaks on TÜK aastate jooksul toitlustuse arendamisse investeerinud. «Erinevalt pesumajandusest, kuna me ei ole seda kunagi teinud, ei tule meil mõttessegi, et peaks hakkama ise kurikaga jõe ääres pesu peksma,» lisas ta. Praegu ta muude teenuste sisseostmiseks võimalusi ei näe. 

Analüüsimine käib 

«Põhiprobleem siin on selles, et üldnumbri saavutamine on võimatu missioon meie mõlema jaoks – kliinikum põhjendab seda oma uute majade ja teenuste mahu kasvuga, meie eelkõige jooksva igapäevaeluga,» ütles Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimees Tõnis Allik.

Tema sõnul on PERHil jätkuvalt täitmata 100 õdede ja 30 hooldaja ametikohta. «Me ostime neid inimesi tikutulega taga ja kui mul õnnestub neid leida, siis võtame nad tööle,» lisas ta.

Praegu tegeletakse haiglas näiteks kiirendatud korras tugiteenuste ametikohtade hindamisega. «See on normaalne osa juhtimisest, aga lähtuda ei tohi numbrilisest eesmärgist, tuleb vaadata, mis on võimlik, mis ei halvenda teenuseid,» lisas ta. Praegu täielikku analüüsi selle kohta veel pole.

Tänast arutelu pidas ta pigem positiivseks.  «Ma arvan, et tänane suurendas sotsiaalkomisjoni teadmist sellest olukorrast. Rääkimine viib ikkagi mingisuguste kompromissideni, on minu lootus,» tõdes Allik.