/nginx/o/2015/12/15/4800065t1hb6cc.jpg)
Konkurentsiamet on teinud proviisorite kojale ebameeldiva üllatusena ettepaneku kaotada apteekide omandi- ja vertikaalse integratsiooni piirangud, mis kehtestati alles käesoleva aasta märtsis.
Proviisorite koda: taunime konkurentsiameti rünnakut proviisorapteekide suunas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Konkurentsiameti motiivid, miks jõuliselt soositakse suuri apteegikette, jäävad paraku varjatuks,» teatas proviisorite koda.
Koja hinnangul on põhjendused on pehmelt öeldes veidrad – piirangud olevat halvendanud konkurentsiolukorda. «Tuleb välja, et konkurentsiamet on järsku asunud soosima apteegikette, hoolimata kogu oma varemast retoorikast, et apteegiketid on paari suure hulgimüüja mõju all ning see on halb, kuna vähendab konkurentsi,» leidis proviisorite koja juhatuse esimees Karin Alamaa-Aas.
Ta imestas, et nüüd, kui seda probleemi asutakse lahendama, võtab konkurentsiamet järsku risti vastupidise seisukoha. «Lisaks võib ka aru saada, et konkurentsiameti arust puudub igasugune vajadus tegeleda apteegiteenuse sõltumatuse ja kvaliteedi probleemiga. See pole justkui üldse oluline,» tõdes Alamaa-Aas.
Konkurentsiamet toob näiteks, et uusi proviisoriapteeke pole alates piirangu jõustumisest märtsis rohkem tekkinud kui üks ning väidetavalt puuduvad andmed apteegiteenuse kvaliteedi ja sõltumatuse probleemide osas.
«Uusi apteeke ei ole tekkinud sellepärast, et apteegiturg on täna täielikult üleküllastunud,» nentis Alamaa-Aas ja lisas, et mitmetes analüüsides on toodud välja, et Eestis on väga hea apteegiteenuse kättesaadavus.
Tema hinnangul teenindab praegu üks apteek umbes 2700 inimest, Euroopa Liidus keskmiselt aga 4600 inimest, Soomes lausa 6600 inimest. «Tundub, et konkurentsiametit häirib fakt, et apteegikettidel ei ole täna võimalik kõiki proviisorapteeke kiiresti alla neelata,» märkis Alamaa-Aas.
«Mis puudutab teenuse sõltumatust, siis omandipiirang on just sõltumatuse garantiina õigustatud teatud sfäärides, millest üks on tervishoiusüsteem. Selge on ju see, et kui apteeker pole omanik, siis on ta alluvussuhtes, kus omanik võib ärihuvides püüda mõjutada apteekri erialaseid otsuseid,» rääkis ta.
Alamaa-Aas rääkis, et apteegid kuuluvad tervishoiusüsteemi ja seal on prioriteetne väärtus patsientide õiguste kaitse, mitte ärihuvid. «Euroopa Kohus on korduvalt öelnud, et apteekide omandipiirang on õigustatud, kuna see kaitseb rahva tervist läbi teenuse sõltumatuse ja kvaliteedi.
Ta lisas, et proviisor juhindub omanikuna oma kutse-eetikast, mida mis tahes teistel omanikel olla ei saa. «Seetõttu võivad mis tahes muu omaniku korral pääseda liialt domineerima ärihuvid, mis paraku pole päris üks ja sama patsiendi huvidega. Täpselt samad riskid on ka perearstidel, kes aga juba pikka aega peavad õigustatult olema ise oma praksise omanikud,» sõnas Alamaa-Aas.