Leetrite vastu vaktsineerimist tuleb pikalt oodata

Leetrid. Foto: Wikimedia Commons

Hirm leetrite ees pani varasemalt teisest vaktsiinidoosist loobunud naise mõtlema, kas oodata ära leetrite antikehade analüüsi tulemused või lasta end kohe vaktsineerida.

Praeguseks kahekümnedates eluaastates naine rääkis oma perearstile, et soovib end leetrite vastu korduvvaktsineerida, sest tõenäoliselt ei saanud ta vanema palve tõttu 13-aastasena leetrite teist vaktsiinidoosi. Leetrite esimene vaktsiinidoos kaitseb aga vaid 90 protsenti vaktsineeritud inimestest, 10 protsendil ei pruugi vaktsiin mõjuda.

Naisel tekkis hirm leetritesse nakatumise ees, kuna ka töökollektiivist võis keegi olla puutunud kokku leetritega nakatunud inimesega. Nii pöördus ta oma perearsti poole, kes soovitas teha laboris analüüs, mis näitab, kas kehas on piisavalt leetrite antikehi. Laborisse helistades selgus, et vastuste saamine võib võtta kuni nädala, sest need saabuvad välismaalt. See tundus inimesele liialt pikk aeg, mistõttu pöördus vaktsineerimissooviga uuesti perearsti poole.

Tallinna munitsipaalperearstikeskuse perearst Mare Kookmaa soovitaks sellises olukorras siiski leetrite antikehade analüüsi tulemused ära oodata. Nädal ei ole tema hinnangul tulemuste ootamise kontekstis liialt pikk aeg, kui inimene pole otseselt leetrites inimestega kokku puutunud. Kookmaa soovitab leetrite antikehade analüüsi ka inimestele, kes on sündinud 70ndatel aastatel või enne seda. 

 «Leetrid on väga aktuaalne teema ja inimesed kardavad,» tõdes alates 80ndatest aastatest arstina töötanud Kookmaa, kes pole küll seni ühtegi leetrihaiget patsienti ravinud. Tema nimistusse kuuluvatest ühe-aastastest lastes on vaktsineerimata vaid üks. «Vaktsineerimisega on nii, et inimesed ei saa aru, kui tähtis on vaktsiin,» ütles ta. Inimesed hakkavad sageli selle peale mõtlema alles siis, kui haigus on kohal.

Kookmaa hinnangul tuleb jälgida riiklikku immuniseerimiskava ning vaktsineerida lapsi aastaselt leetrite, mumpsi ja punetiste liitvaktsiiniga ning 13-aastaselt vaktsiini teise doosiga. «Siis ei ole hirmu,» lisas ta.

Rahu, ainult rahu

«Ei pea nii palju paanitsema,» ütles Tallinnas asuva Magdaleena tervisekeskuse perearst Marina Kivi leetritest rääkides. Ta tõdes, et Eestis on olnud küll kolm haigusjuhtu, kuid tegemist pole epideemiaga. «Kõigil pole põhjust tormata laborisse kontrolli, kas on antikehi või mitte,» ütles perearst. Tema hinnangul poleks võimalik hakata kõiki inimesi kontrollima.

Patsiendid uurivad temalt leetrite vastu vaktsineerimise kohta üsna sageli. «Ma arvan, et kui on olnud kontakt haige inimese või haige sugulasega, võib käia ja teha antikehade analüüsi, aga kui kontakti pole olnud, siis tasub jääda rahulikuks, muidu ei saa ju elada, näiteks poeski käia,» lisas ta.

Kivi hinnangul on tegemist järjekordse paanikaga, nagu neid on olnud varemgi, näiteks seagripi puhul. «Lõppude lõpuks, kui peaks haigestuma, haigus on küll väga nakkav, aga ta ei ole tervel inimesel surmahaigus,» lisas ta.

Magdaleena tervisekeskuse perearst tõdes, et nende perearstikeskuses on leetrite, mumpsi ja punetiste liitvaktsiini vaid imikutele. «Imikute varudest täiskasvanuid vaktsineerida ei saa,» lisas ta.

Antikehade määramine – lihtne verevõtt

Leetrite antikehade taset saab määrata nii terviseameti kui ka Synlabi laboris. Synlabi laborisse saab inimene ise kohale minna ja lasta proovi võtta. Teine võimalus on minna perearsti juurde vereproovi andma ning perearst seejärel ise otsustab, millisesse laborisse ta proovi saadab.

Synlab Eesti immunoloogia osakonna laborispetsialist Jelena Hololejenko sõnul teeb leetriviiruse analüüs kindlaks, kas inimese organismis on piisavalt spetsiifilisi antikehi, et ta ei haigestuks leetriviirusega kokkupuutel. Antikehad võivad olla tekkinud läbipõetud leetrite või vaktsineerimise tagajärjel. 

Analüüsi tarbeks võetakse inimeselt veeniverd ning protseduur kestab mõne minuti. Ooteajaga koos tuleks aga antikehade määramise analüüsiks varuda 15 kuni 30 minutit.

Lihtsa vereanalüüsi käigus mõõdetakse leetriviiruse vastaste IgG antikehade sisaldust veres. «Kui nende antikehade hulk on üle teatud taseme, on inimesel leetriviiruse vastane immuunsus olemas. Kui antikehi pole piisavalt, siis tuleks lasta end vajaliku kaitse saamiseks vaktsineerida,» selgitas ta.

Leetriviiruse analüüsi võib Hololejenko sõnul põhimõtteliselt teha ka haiguse, näiteks nohu, köha või palaviku, korral, kuid tõbisena pöördub inimene enamasti oma perearsti poole. «Leetrite kahtlusel võidakse lisaks IgG antikehade analüüsile teha ka muid uuringuid. Kõnealune IgG analüüs immuunsusekontrolliks on mõeldud eeskätt kaebusteta inimestele,» lausus laborispetsialist.

Hololejenko sõnul tasub arvestada, et analüüsi pole mõtet teha vahetult pärast vaktsineerimist. IgG-antikehad ilmuvad esmavaktsineerimise järgselt verre keskmiselt 14 päeva pärast ning antikehade sisaldus saavutab kõrgtaseme keskmiselt nelja nädala pärast. Korduvvaktsineerimisel tõuseb aga IgG-antikehade hulk kiiresti, kuni seitsme päeva jooksul.

Kui praeguseni on inimesed saanud leetriviiruse analüüsi tulemused nädala jooksul, siis jaanuari algusest tuleb oodata vaid kaks päeva. «Tänaseni on Synlab Eesti saatnud neid analüüse Synlabi laborisse Leinfeldenis Saksamaal, kuid seoses kõrgenenud huviga leetrite diagnostika vastu, otsustasime alustada nende analüüside tegemist Eestis synlabi Tallinna laboris,» ütles Hololejenko.

Verd saab anda Synlab laborites ja verevõtupunktides üle Eesti – Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas, Jõhvis, Viljandis, Võrus, Põltsamaal jne. Analüüs maksab 8,22 eurot ning lisaks tuleb tasuda verevõtu eest 2,50 eurot.

Sageli reisivad inimesed peaksid korduvvaktsineerima

Terviseameti avalike suhete juhi Iiris Saluri sõnul peaksid end kindlasti 72 tunni jooksul vaktsineerima need inimesed, kes on leetrihaigega vahetult kokku puutunud. Samas ei tasu tekitada paanikat. Kui inimene on näiteks puutunud kokku kellegagi, kes võis olla kokkupuutes leetreid põdeva inimesega, siis tõenäoliselt sel inimesel siiski otsest ohtu pole. Saluri hinnangul on sel juhul tegemist pigem inimese enda huviga teada saada, milline on tema immuunseis ning kas organismis leidub piisavalt antikehasid.

«Eestis me täna ei näe, et kõik täiskasvanud inimesed peaksid minema end kordusvaktsineerima,» ütles Saluri ja lisas, et väga soovitav oleks seda teha aga sageli rändavatel inimestel. Seda olenemata riigist, sest ka Euroopa suuremates lennujaamades on oht nakatuda leetritesse.

Riik rahastab riikliku immuniseerimiskava kaudu laste vaktsineerimist ning selle tarbeks on ka perearstidel vaktsiin olemas. «Täiskasvanute jaoks ei pruugi perearstil vaktsiinide varu olla,» selgitas Saluri. Ta lisas, et ka eelmisel nädalal, kui täiskasvanud haigestusid leetritesse, esines leetrite, mumpsi ja punetiste liitvaktsiini (MMRi) vähemalt päevane tõrge, kuni saabus täiendav varu vaktsiini.

Seega soovitab terviseameti avalike suhete juht korduvvaktsineerimist soovivatel täiskasvanutel sellest oma perearstile varem teada anda, sest nii saab arst selle vaktsiini apteegist muretseda. Samuti võib pöörduda ka otse reisivaktsineerimise kabinetti, kus peaks olema teatav varu vaktsiine.

Leetrite, mumpsi ja punetiste vastu vaktsineerimise eest tuli täna end vaktsineerida lasknud inimesel tasuda 15 eurot. Ravimiinfo.ee põhjal leiab liitvaktsiini otsingusõnaga Priorix Nõmme tervisekeskuse Südameapteegist ja Viimsi haigla apteegist ning mõlemas tuleb selle eest välja käia 8,20 eurot.