Tänavu on suurenenud Norwalki viirusesse ehk oksendustõppe haigestunute arv ning haiguse kõrghooaeg seisab alles ees.
Ülinakkav oksendustõbi kogub tuure
Kui mullu põdes Norwalki viirust terviseameti andmeil kümne kuu jooksul 515 inimest, siis tänavu on haigestunuid olnud 618. Võrdluseks, 2008. aastal registreeriti oksendustõbe kokku 56 korral.
Norwalki viirus ehk noroviirusnakkus levib kõige agaramalt talvekuudel. Haigust iseloomustab iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhu-, pea- ja lihasvalu ning palavik. Noroviirused levivad kergesti laste-, aga ka täiskasvanute kollektiivides, kus võivad esineda rühmaviisiliste haigestumistena.
Viirus levib peamiselt toidu ja pesemata käte kaudu. Haigusnähud avalduvad kahe kuni nelja päeva möödudes, kui viirus on tunginud sooleseina rakkudesse ning põhjustanud seal põletiku. Haigus on enamasti äge, kuid lühiajaline, kestes vaid päeva kuni paar.
Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialisti Jevgenia Epšteini sõnul on hügieeninõuete täitmine kindlaim viis oksendustõvest hoidumiseks. «Puhtust peab hoidma, sagedasti käsi pesema, toitu korralikult käitlema,» märkis ta.
Lisaks Norwalki viirusele on tänavu kasvanud ka läkaköhasse, salmonelloosi ning viirusentsefaliiti ja meningiiti haigestumine. Viimase kahe puhul ei ole Epšteini sõnul põhjust eriti muretseda, kuna tegemist on olnud lihtsalt paari suurema puhanguga.
Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse ning sealhulgas ka grippi haigestumine püsib Eestis praegu madalal tasemel.
Nakkushaiguste tagajärjel on tänavu terviseametile teadaolevalt surnud 16 inimest. Neist umbes pooled põdesid Epšteini sõnul tuberkuloosi ning ülejäänutel olid septilised nakkused.