/nginx/o/2015/12/18/4811705t1h67fd.jpg)
Kuigi Eestis ei ole sundabielud, naiste sandistamine ja ahistamine suureks probleemiks, kavatsetakse see seadusega ära keelata.
Naiste ümberlõikamine keelatakse Eestis ära
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tuleval aastal valmiva eelnõuga on plaanis muuta karistusseadustikku ehk kriminaliseerida sundabielud, naiste suguelundite sandistamine, ahistav jälitamine ja inimkaubanduse ohvrilt seksi ostmine,» ütles justiitsministeeriumi nõunik Anne Kruusement. Millised saavad olema täpsed muudatused, selgub tema sõnul eelnõu väljatöötamise käigus. Kavas on muuta ka korrakaitseseadust seoses avaliku korra ja ühiselu normide küsimustega.
Avalikkuses on palju küsimusi tekitanud muudes kultuurides levinud tavad, mis ei ole kooskõlas euroopaliku arusaamaga inimõiguste kaitsest ja võrdõiguslikkusest. Nii on näiteks naiste ümberlõikamine, naiste ahistav jälitamine, šariaadiseadus, mitmikabielud ning pärimisõiguse ja perekonnaõigusega seotud kogukondlikud tavad Eestis üsna tundmatud, kuid paljud eestlased on mures, et need kombed võiksid ka meile levida.
Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna peaspetsialist Helen Sööli sõnul toetab ka sotsiaalministeerium seadusemuudatust, millega keelatakse naiste suguelundite moonutamine. «Selge ja spetsiifiline kuriteokoosseis aitab kaasa riigipoolse sõnumi edastamisele sellise vägivalla lubamatuse kohta,» ütles Sööl. Ühtlasi hõlbustaks kavandatav seadusemuudatus tema sõnul ka statistika kogumist, ennetustööd ja ohvrite abistamist.
Euroopas on üha suuremaks probleemiks ka inimkaubandus, mille vastu seadusemuudatustega samuti võidelda kavatsetakse. Kui seni on Eestis karistatav seksi ostmine alaealistelt, siis seadusemuudatusega keelatakse ka seksi ostmine inimkaubanduse ohvritelt.
Ennetada soovitakse ka muid usulisi toiminguid, mis võiksid kodanike rahu häirida. Kõneainet on näiteks pakkunud mõnedes kultuurides levinud põllumajandusloomade ohverdamine avalikes kohtades. Eestis on see tegevus Kruusementi sõnul juba loomakaitseseadusega keelatud.
Muudatused on seotud Euroopa Nõukogu naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooniga ehk Istanbuli konventsiooniga, mis kavatsetakse ratifitseerida 2017. aasta lõpus. Eesti allkirjastas vastava leppe 2014. aasta detsembris. Kruusementi sõnul kavatsetakse Eesti seadused Istanbuli konventsiooniga kooskõlla viia 2016. aasta kevadel.