Vaata, mis haiguste vastu peavad haiglad oma töötajaid vaktsineerima

Kõigis haiglates ei vaktsineerita töötajaid samade haiguste vastu. Foto: Panther Media / Scanpix

Nelja suurhaigla töötajate vaktsineerimine sõltub enam-jaolt riiklikust immuniseerimiskavast, kuigi võib oleneda ka erijuhtudest või haigustega kokkupuuteriskist.

Näiteks Tartu ülikooli kliinikumis, Põhja-Eesti regionaalhaiglas ja Ida-Tallinna keskhaiglas pole (väike)lastega kokkupuutuvatele arstidele teistsuguseid vaktsineerimise nõudeid. Vaid Lääne-Tallinna keskhaiglas peavad vastsündinute ja rasedatega tegelevad meedikud olema immuunsed tuulerõugete suhtes.

Mõnes haiglas vaktsineeritakse osa töötajaid ka B-hepatiidi, gripi või puukborrelioosi vastu.

Ida-Tallinna keskhaigla (ITK)

ITK infektsioonikontrolli osakonna juhataja Aino Rõõm ütles, et kõik ITK töötajad läbivad plaanilise tervisekontrolli iga kahe aasta tagant ning kõik uued töötajad peavad enne tööle asumist esitama tervisetõendi. Rõõm lisas, et samuti korraldab infektsioonikontrolli osakond pidevalt ka nakkushaiguste seiret.

ITKs peavad olema kõik töötajad vaktsineeritud B-hepatiidi ja gripi vastu. Nende vaktsiinide eest tasub tööandja. ITKs kontrollitakse B-hepatiidi vaktsineerimise järel antikehade olemasolu. Teiste vaktsiinide puhul tehakse seda vaid epidemioloogilistel (ehk keskkondliku leviku) näidustustel.

Lääne-Tallinna keskhaigla (LTK)

LTK pressiesindaja Liisa Suba sõnul peavad töötajad olema lisaks riiklikku immuniseerimiskavasse kuuluvatele vaktsiinidele vaktsineeritud ka gripi vastu. Ta lisas, et vaktsineerimise vajaduse haigla erinevus ametkohtade lõikes võib tulla arvesse üksikute, riiklikku immuniseerimiskavasse mittekuuluvate vaktsiinide osas.

Meditsiinitöötaja vaktsineerimine oleneb LTKs töötaja vanusest, tema vaktsineerimisstaatusest ja terviseseisundist. Suba sõnul on väikelastega kokkupuutuvate meedikute vaktsineerimisel eripärad, kuigi eripärasid esineb ka mõne teise eriala meedikul, näiteks hemato-onkoloogia osakonnas.

«Mis puudutab vastsündinutega, aga ka rasedatega, tegelevaid meedikuid, siis nende puhul on oluline, et neil oleks immuunsus muuhulgas näiteks tuulerõugete suhtes,» ütles Suba ja selgitas, et meedik peab olema tuulerõuged kas ise läbi põdenud või olema haiguse vastu vaktsineeritud.

Suba sõnul tehakse kõik tööalase riskiga seotud vaktsiinid LTKs tööandja kulul ning

töötajate vaktsineerimisstaatust kontrollitakse regulaarse tervisekontrolli käigus. Vaktsiinide mõjuvuse kontrolli tehakse LTKs vastavalt vajadusele. Pressiesindaja lisas, et kui tekib vajadus korduvvaktsineerimise järele, siis tasub selle haigla.

Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH)

PERHi infektsioonikontrolli talituse juhataja Mait Altmets rääkis, et PERH lähtub töötajate vaktsineerimisel valitsuse määruses «Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded» toodud nõuetest.

PERHi töötajate vaktsineerimise nõuded ei olene konkreetsest ametikohast, vaid lähtuvad kokkupuuteriskist. «Töötajaid, kellel on oht mõne ohuteguriga kokkupuuteks ja mille vastu on olemas tõhus vaktsiin, vaktsineeritakse tööandja kulul,» ütles Altmets. Ta tõi näiteks, et töötajad, kel on oht verega kokkupuuteks, vaktsineeritakse B-hepatiidi vastu. Puukentsefaliidi vastu vaktsineeritakse kiirabi töötajaid, sest nad liiguvad looduses. Lastega tegelevatele töötajatele eraldi nõudeid ei ole.

Altmetsa sõnul esitavad PERHi tööle tulijad andmed oma eelnevate immuniseerimiste kohta ning sellest lähtuvalt pannakse vajadusel paika edasine immuniseerimisplaan.

Tartu ülikooli kliinikum (TÜK)

TÜKi sisekliiniku nakkushaiguste osakonna juhataja Matti Maimetsa sõnul peavad olema kõik kliinikumis töötavad inimesed vaktsineeritud kõigi laste immuniseerimiskavasse kuuluvate vaktsiinidega ning lisaks ka iga-aastase gripivaktsiiniga. Teistsugused nõuded ei kehti TÜKis ka koristajatele või väikelastele kokkupuutuvatele arstidele.

Maimetsa sõnul kontrollitakse TÜKis tervishoiutöötajate vaktsineerimisstaatust nende töölevõtmisel. «Õigel ajal tehtud immuniseerimiskava vaktsiinide mõjuvust kontrollitakse ainult erijuhtudel,» ütles Maimets ja lisas, et korduvvaktsineerimise eest tasub vaktsineeritav.

Gripivaktsiini eest maksab tööandja. TÜKi töötajatel endal tuleb maksta vaktsiinide eest, mis ei kuulu immuniseerimiskavasse.