/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
/nginx/o/2015/12/21/4819541t1h1f3c.jpg)
Südamekirurg Toomas Sulling nõustub kardioloogide sooviga kasutada edaspidigi südameveresoonte laiendamiseks uusimaid ravimiga kaetud stente, kuid soovitab neil teha rohkem koostööd südamekirurgidega, selleks et osa patsiente operatsioonile saata.
Sulling haigekassa säästuplaanist: kokku tuleks hoida mujal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Muidugi toetan ma uusimate ravimistentide kasutamist, aga näen raha kokkuhoiu võimalust ka mujal. Nimelt võiksid invasiivkardioloogid teha rohkem koostöö kirurgidega. Olen näinud palju patsiente, kel on küll pandud stent, kuid kes on peagi siiski operatsioonilauale jõudnud. Korduvate stentide paigaldamine on samuti kallis lõbu. Vahel on mõistlikum, eriti kui tegu on mitme arteri haigusega, kohe opereerida - tulemused on palju paremad ja see tuleb kokkuvõttes ka odavam,» rääkis Sulling.
Teiseks peaks riik tema sõnul rohkem panustama südametervise hoidmisele ja teavitusele. «Käisin nädal tagasi Võrus, kus juba 20 aastat tegutseb edukalt südamesõprade klubi. Kohtusin seal inimestega, kes on 20-30 aastat pärast infarktijärgset operatsiooni vastu pidanud. Võrukate kogemust võiks üle Eesti levitada. Kunagi oli meil südameliit, mis aga lagunes, kuna riik seda ei toetanud. Soomes on taoline liit saavutanud lühikese ajaga infarktihaigetel 70 protsendi suuruse suremuse vähenemise. Näen siin suurt haigekassa raha kokkuhoiu kohta,» lausus kogenud südamekirurg.