/nginx/o/2015/12/23/4826033t1hdcc3.jpg)
Briti ja Ameerika meditsiinieksperdid tunnevad muret missioonisõduritele manustava malaariavastase ravimi Lariam pärast, sest see võib tekitada hallutsinatsioone ja enesetapumõtteid.
Missioonisõduritele antaval ravimil on tõsised kõrvalmõjud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meditsiiniekspertide üha suureneva mure tõttu teatas Suurbritannia Commons Defence Select Committee, et hakkab uurima kaitseministeeriumilt selle malaariaravimi kasutamise kohta, kirjutab väljaanne Independent.
Endise armee ohvitseri ja malaariaeksperdi sõnul on selle ravim kasutamine irratsionaalne, ebaloogiline ja ebaeetiline. Alates 2007. aastast on vajanud selle ravimi tõttu psühhiaatrilist ravi enam kui tuhat Briti sõdurit.
Samas on olnud sellele ravimile nii arsti kui ka ravimitootja sõnul juba aastaid alternatiive. Teistel malaariaravimitel pole täpselt samasuguseid kõrvamõjusid, aga need on kallimad. Ravim Doksütsükliin maksab Lariamist umbes poole ning Malarone ligi kolmandiku võrra rohkem.
/nginx/o/2015/12/23/4826037t1h7965.jpg)
Dr Crofti sõnul on Lariamil on 27 neuropsühhiaatrilist kõrvaltoimet. Croft oli üks neist, kes uuris selle ravimi mõju ligi 20 aastat tagasi Keenias missioonil olnud sõduritel. Ühest uuringust selgus, et ligikaudu ühel kolmest sõdurist esines tõsiseid kõrvalmõjusid. Teisest uuringust leiti, et üks sõdur muutus psühhootiliseks ning ta tuli lennutada tagasi Suurbritanniasse, samal ajal kui teine sooritas enesetapu.
Lariam on keelatud või tarvitusel vaid viimase abinõuna Kanadas, Taanis, Prantsusmaal, Saksamaal, Hollandis, Norras ja Ameerikas.
Lariami kõrvaltoimetega hästi kursis oleva endise USA sõjaväearsti Remington Nevini sõnul pole tegemist kõige efektiivsema malaariavastase ravimiga ning üheski riigis ei kuulu see eelsitatud ravimite hulka. Ta lisas, et Lariami kõrvaltoimeid võib ajada sassi traumajärgse stressihäirega. Arst hoiatas, et samuti on selle ravimi tarbimist seostatud tugevalt ka vägivaldsusega.
Ravimitootja sõnul tuleks anda seda ravimit inimesele tema enda vastutusele. Eriti juhul, kui tal on varem esinenud vaimseid häireid. Dr Nevini sõnul on aga selle soovituse praktilise täitmisega probleeme. Näiteks anti seda seitsmele USA sõdurile, kes poleks pidanud seda saama. Probleem seisneb selles, et sõdurid ei räägi stigmade kartuses oma vaimsetest probleemidest.
Praeguseks pensionile jäänud ohvitser meenutas selle ravimi kasutamist Sierra Leone’is 2003. aastal, kui peaaegu pooled sõdurid viskasid ära oma Lariami, sest nad olid pigem nõus malaaria kui ravimi kõrvalmõjudega.
Endine ohvitser süüdistas kaitseministeeriumi ebakompetentsuses, sest sõdurite elu oli tema hinnangul ohus.
Ministeeriumi pressiesindaja ütles, et pole ühtegi malaariavastast ravimit, millega ei kaasneks kõrvalmõjusid ning on oluline kaitsta teenistujaid selle potentsiaalselt ohtlikku haiguse eest. Ta lisas, et see ravim ei ole malaariavastaste ravimite seas esmane valik, kuid sõltuvalt sõduri tervisetaustast või missiooniriigist, määratakse seda siiski.
Loe siit ka selle kohta, mis malaariaravimeid kasutatakse Eesti kaitseväes.