Probiootikumide probleemile loodetakse lähiajal lahendus leida

Toitumisnõustaja sõnul tuleks iga päev tarbida 2-3 portsjonit fermenteeritud tooteid, sealhulgas piimhappebakteritega rikastatud jogurti- ja keefiritooteid, Foto: SCANPIX

Kui varem on pidanud mikroorganismid kasulike omaduste säilimiseks olema elus, siis värske uuring annab lootust, et teadlased suudavad probiootikumide säilivuse probleemi lähiajal lahendada.

Teadlased on leidnud võimaluse, kuidas töödelda baktereid nii, et need säiliks kauem, kuid ei kaotaks oma kasulikke omadusi, teatas Nestle.

Probiootikumid on inimesele kasulikud bakterid, mis tagavad korraliku seedimise ja aitavad kaasa immuunsüsteemi tugevdamisele. Eesti toitumisnõustajate ühenduse esimehe Ketlin Jaani-Vihalema sõnul on inimese organism koduks miljarditele bakteritele, millest enamik asub jämesooles. Bakterid on erinevate tüvedega, mistõttu on ka nende mõju ja toimimisomadused erinevad. Seetõttu on oluline, et me tarbiksime piisava bakterisisaldusega tooteid, iseäranis siis, kui organismis väheneb nende sisaldus loomulikul moel kesise toitumise, stressi või antibiootikumiravi tõttu.

«Arstid soovitavad vahel oma patsientidel võtta täiendavalt probiootikume kapslite või tablettide kujul. Teatud juhtudel on probiootikumide lisandina tarbimine tõepoolest vajalik, kuid oluline on kujundada ka oma igapäevane toidulaud nii, et see sisaldaks erinevaid probiootilisi baktereid,» sõnas Jaani-Vihalem. Fermenteeritud toodetel nagu naturaalsed jogurtid, keefir ja hapukapsas on suurim probiootikumide sisaldus.

Tänapäeva toiduainetööstus pakub suurt hulka erinevaid tooteid, millele on täiendavalt lisatud probiootikume. Probleem on aga, et toiduainetesse lisatud probiootilised bakterid on elusad, mis tähendab, et tootele ei saa tagada pikka säilivusaega.

Uuring näitas, et teadlased suudavad säilivuse probleemi lähiajal lahendada. Uurijad tõestasid esimest korda, et kindlat liiki probiootikumid suudavad immuunsüsteemi tugevdada ka pärast termilist töötlemist, mõnikord veel tõhusamalt kui nende elavad vasted.

Teadlased uurisid probiootikumi Lactobacillus paracasei NCC 2461 ja selle mõju meie immuunrakkudele. Selgus, et nii elavad kui ka termiliselt töödeldud probiootikumid ei kaota oma toimimisomadusi, samas kui töödeldud probiootikumide kasulikud omadused olid isegi tõhusamad. Teadurite sõnul on see märkimisväärne avastus, mis võimaldab töötada välja uusi, pikema säilivusajaga probiootilisi tooteid, näiteks erinevaid beebitoite või jooke.

«Probiootilisi baktereid sisaldavad toiduained tugevdavad organismi vastupanuvõimet erinevatele haigustele ja aitavad takistada põletiku tekkimist kehas, seetõttu on oluline, et neid tarbitaks regulaarselt,»ütles Jaani-Vihalem.