/nginx/o/2015/12/23/4825109t1h8fd5.jpg)
Perearst Eero Merilinnu sõnul ähvardab sotsiaalkaitseministrit Margus Tsahknat 1. jaanuarist puuetega inimeste ja arstide pahameel ning oht, et ta peab oma kohalt tagasi astuma.
Perearst: sotsiaalminister võib jääda ametist ilma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Nimelt novembri viimastel päevadel riigikogu poolt vastu võetud sotsiaalhoolekandeseaduse alusel peaksid arstid hakkama ISO koodide alusel määrama hooldusvahendeid, aga meie ei hakka seda tegema,» kirjutas perearst Eero Merilind sotsiaalmeedias. ISO kood on kaheksakohaline ja on iga asja jaoks eraldi - nt kateeter, pesugeel nr 1, pesugeel nr 2, mähkmed suurus nr 1, suurus nr 2 on kõik eraldi koodidega.
«Sotsiaalministeeriumil tuleb leida töötaja sotsiaalosakonnast või sotsiaalkindlustusametist või kokku leppida abivahendite müüjaga, kes teeb inimesele valiku ja määrab õige mähkme suuruse ja valitud hooldusvahendi ISO koodi,» kirjutas perearst. Ta kinnitas, et hooldusvahendi ISO numbri määramine ei ole arstlik tegevus.
Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Oskar Lepiku sõnul hindavad ka täna pere- ja eriarstid abivahendi vajadust, see ülesanne on arstidel olnud juba aastaid. «Küll aga on tänane praktika ebaühtlane ning koormav, sest arstid kirjutavad tõendi ja peavad selles kirjeldama abivahendit, mida nad määravad. 1.jaanuarist jõustuva regulatsiooniga muutub abivahendi vajaduse määramine ühetaoliseks ja lihtsustub oluliselt,» ütles ametnik.
Ta lisas, et ministeerium on ette näinud ka võimaluse kasutada üleminekuaega. «See tähendab, et järgmise aasta jooksul saavad arstid soovi korral väljastada tõendeid kirjeldades abivahendi vajadust nagu tänagi ehk vabas vormis. Kuid see ei tundu olevat eriti säästlik lahendus kummalegi poolele,» ütles Lepik. Ta lisas, et lõplikud otsused konkreetse toote osas teevad juba abivahendi saaja ja pakkuja omavahelises koostöös nagu ka täna.
Nii arstidele kui teistele spetsialistidele on loodud eraldi abivahendite teatmik, kust saab väga kiiresti leida vajaliku abivahendi info.
Kuna nimetatud muudatus sotsiaalhoolekandeseaduses võeti vastu juba 2014. aastal, on ametniku sõnul praeguseks toimunud 23 arstidele ja teistele valdkonna spetsialistidele suunatud infotundi üle Eesti, vähemalt üks igas maakonnas. Infotundides on osalenud kokku 327 pere- ja eriarsti ning õde. Kokku on lepitud veel mõned infotunnid jaanuari. 2016. aastal jätkatakse vajalike teavitustegevuste ja infopäevadega ning vastatakse tõusetunud küsimustele nii Astangu Keskkonnakohanduste ja abivahendite Teabekeskuse kui ka Sotsiaalkindlustusameti poolt.
«Seda kõike tehakse ühiselt selleks, et nendel inimestel, kes vajavad abivahendit, oleks lihtsam ja parem,» ütles Lepik.
15. detsembri Postimehes ilmunud artiklis rääkis Invaru juht Enn Leinuste, et kuigi uus abivahendite määramise kord jõustub 1. jaanuaril, pole sotsiaalministeerium suutnud ära teha kõiki hädavajalikke eeltöid.