«Haigete kurgumandlitega on seotud eelkõige südamepõletikud ja -rütmihäired, liigesepõletikud, neerupõletik, pidev väike palavik ning ülemäärane kurnatuse ja väsimuse tunne,» ütleb dr Kasenõmm. «Inimene ei haigestugi enam angiini, võib talve üldse ilma külmetushaigusteta üle elada, aga mandlid on jätkuvalt mädased. Kahjuks ei parane sellised mandlid enam iseenesest, mäda ei kao sealt kuhugi.»
Selline inimene ei haigestugi enam klassikalisse angiini. Krooniline tonsilliit võib tal väljenduda pigem selles, et ta jääb põduraks, haigestub väga kergesti nohusse, köhasse, teistesse ülemiste hingamisteede viirusinfektsioonidesse. «Sageli on krooniliste tonsilliitide põdejad sellised inimesed, kes kardavad kergesti külmetuda ning käivad paksu mantli ja salliga peaaegu jaanipäevani välja. Need inimesed peaksid küll kohe nina-kõrva-kurguarsti juurde minema,» nendib Kasenõmm.
Nõrkus koos lihasevaluga on üks kolmest rahvusvahelisest kriteeriumist, millal mandlioperatsioon on vajalik. „Kui rääkida tõsisematest tüsistustest, siis selleks on kaela mädapõletiku teke, mis nõuab kaelakudede avamist, mäda väljalaskmist ja tõsist intensiivravi. Eriti raske kulu korral võib selline seisund olla eluohtlik,“ hoiatab Kasenõmm.
Millal saab kurguvalust angiin?
Mitte igasugune kurguvalu ei ole angiin. Sagedamini haigestuvad inimesed sügisel ja talvel siiski ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse, millega kaasnevad kurguvalu, nohu ja köha.
Inimene saab ise eristada angiini tavalisest külmetushaigusest: sümptomid on tugevamad ja valulikumad. Bakteriaalne äge kurgumandlipõletik algab tavaliselt järsu palaviku tõusu ja kurguvaluga, lisaks võib tekkida peavalu ja väsimus. Kaelal suurenevad lümfisõlmed.