/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
/nginx/o/2015/12/29/4837361t1ha9ea.jpg)
Ravi alustamine, muutmine ja lõpetamine vajab alati arstlikku otsust, seda ei tohi teha patsient ise ilma oma arstiga nõu pidamata, paneb kõigile kolesterooli taset langetavat ravi saavatele inimestele südamele perearst Katrin Martinson.
Perearst: ilma arstiga nõu pidamata ei tohi kolesterooliravimitest loobuda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Perearstina pean iga päev põhjendama oma otsuseid, kui mingisuguse ravi määran või ei määra. Nii ka kolesterooli langetava ravi puhul,» kommenteeris Martinson Andres Ellamaa artiklit.
Ta lisas, et kindlasti ei lähtu perearstid kolesterooli langetava ravi otsust tehes mitte üldkolesterooli väärtusest, vaid hindavad patsiendi üldist kardiovaskulaarset riski SCORE tabeli alusel (SCORE peegeldab patsiendi võimalikku südamesurma ohtu võrreldes üldpopulatsiooniga ning hinnatakse soo, vanuse, suitsetamisharjumuse, süstoolse vererõhu ning üldkolesterooli väärtuse järgi) ja madala tiheduse lipoproteiini (LDL - kolesterooli) väärtust.
Lisaks on arstile ravitaktika valikul abiks Euroopa düslipideemiate ravijuhis või südame-veresoonkonna haiguste ennetamise ravijuhis, mis aitavad valida patsiendile kõige õigema ravitaktika - kas dieetravi või kolesteroolilangetava ravi ravimitega.
«Seega, me ei lähtu üldkolesteroolist sellise ravi otsustamisel, hindame patsiendi riske laiemalt ning teeme tõenduspõhistele ravijuhistele toetudes patsiendi jaoks raviotsuse. Iga arst teeb konkreetselt otsuse oma iga patsiendi kohta. Lähtume kehtivatest ravijuhistest. Kui teadmised täienevad ja tõendus muutub, muutuvad ka ravijuhised ning nendega koos ravi määramise alused,» selgitas Martinson.