Lapse raputamisel võivad olla rasked tagajärjed

Kokku registreeriti Eestis enam kui tuhat sündi.

FOTO: Caro / Scanpix.

«Raputatud lapse puhul on asi õnnetusest kaugel, enamasti on tegu lapse väärkohtlemisega täiskasvanute poolt,» ütles lastearstide sügiskonverentsil TÜ Kliinikumi lastekliiniku arst Inga Talvik.


Tohtri hinnangul oleme me selliste vanemate vastu liiga leebed. «Kõik lapsed nutavad, 2-3 tundi ööpäevas on täiesti normaalne, kuid paljud noored lapsevanemad ei kannata seda välja,» rääkis ta.

30-40 protsenti lapsi nutab siiski keskmisest enam ja umbes viiendik vanemaid pöördub nutu pärast arsti juurde. «Tähtis pole mitte see, kui palju laps nutab, vaid kui terved närvid on tema vanematel,» märkis Talvik.

Tihti hakkab vanem nutvat last raputama, mille peale jääb imik lõpuks magama ja võib juhtuda, et ta ei ärkagi enam üles. Raputamine 5-20 sekundi jooksul 50-60 korda võib tekitada apnoed.

Raputamine on alla 2 aasta vanuste laste seas kõige sagedasem surma põhjus, kuid see võib tekitada ka raske puude kogu eluks.

Raputamine võib põhjustada väikelapsele ajukahjustusi, roiete murde, veravalumeid, kuid alati ei pruugi väliseid vigastuse tunnuseid ollagi.

Talviku sõnul on põhjusi, miks lapsi raputatakse, mitmeid, kuid enamsti põhjustab sellist käitumist lapse nutt, harvem ka näiteks mittesöömine või potile minekust keeldumine.

Ehkki seda võib juhtuda ka rikastel ja ilusatel, on suuremad riskirühmad vaesed, üksikemad, alkohoolikud, narkomaanid, vaimse tervise häiretega või vaimse mahajäämusega vanemad. Rohkem on selliseid juhtumeid venekeelse elanikkonna seas, kuid riskirühma kuuluvad ka näiteks kaksikute vanemad.
 

Tagasi üles