Vanemate lähedus võib päästa lapse elu

Heilika Leinus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vanemate lähedus on enneaegselt sündinud beebide jaoks väga oluline.
Vanemate lähedus on enneaegselt sündinud beebide jaoks väga oluline. Foto: Caters News Agency / Scanpix

Kui kolmekümne aasta eest oli isade külastus vastsündinud laste juurde keelatud, siis nüüdseks on uuringutega tõestatud, et mõlema vanema lähedus on beebide jaoks väga oluline ja aitab enneaegselt sündinud ja haigetel lastel kiiremini kosuda.

Hiljuti liigutas eestlasi lugu isast, kes soovis vaatamata vähestele materiaalsetele võimalustele olla oma enneaegselt sündinud lapse läheduses ja otsis selleks ajutist elamispaika Mustamäel. Uurisime Tallinna lastehaiglalt, kas vanemate lähedus mõjutab enneaegselt sündinud laste ellujäämise võimalust.

Tallinna lastehaigla vastsündinute ja imikute osakonna juhataja Liis Toome sõnul on enneaegse lapse sünnijärgse haiglaravi üheks võtmesõnaks perekeskus. Kuid mida see tähendab?

«Väga enneaegsena sündinud laste edasist tervist ja arengut mõjutab ema tervise, lapse üsasisese keskkonna ja kvaliteetse intensiivravi kõrval ka kohene, juba sünnijärgne vanemate kaasatus lapse hooldusesse ja ravisse haiglas,» ütles Toome. «Uuringutega on tõestatud, et vanemate tihedal kaasatusel haiglaravil on enam enneaegseid lapsi rinnapiimaga toitmisel, nad kosuvad kiiremini ja nii saavad ka kiiremini haiglast koju.» Tema sõnul on vanemate kaasamisel parem ka laste edasine areng, sealhulgas nii kognitiivne kui kõne areng.

Kuigi esimestel päevadel on vanemad tavaliselt suures stressis, saadakse sellest Toome sõnul lapse läheduses olles kiiremini üle, mistõttu paraneb nii perede psühhoemotsionaalne toimetulek kui ka lapse ja vanemate lähedussuhe.

Enneaegsete laste ideaalse ravi- ja hooldusmudeli korral on vanematel Toome sõnul võimalik olla lapse juures haiglas ööpäevaringselt. «Selleks on lapse voodi läheduses ka voodid vanematele ja kuldseks standardiks on tänapäeval perepalat,» lausus Toome.

Toome juhib tähelepanu sellele, et Eestis erinevalt teistest maadest juba aastakümneid olnud emadel võimalus lapse juures haiglas viibida ööpäevaringselt ning kulude eest haiglas tasub ema kindlustatuse korral haigekassa.

«Kui isa soovib pere juures haiglas viibida ööpäevaringselt, siis tänasel päeval peab ta maksma perepalati eest. Isade kulud haiglas katab Haigekassa vaid juhul, kui peresse on sündinud mitmikud,» ütles Toome.

Isade kaasamisel on tema sõnul veel takistuseks mitmed muudki asjaolud. Nad peavad tavaliselt käima tööl ja hoolitsema pere teiste laste eest. Kui pere elab haiglast kaugel, siis on mõnikord ka väga raske isegi oma naist ja last haiglas vaatamas käia, kuid enneaegse lapse haiglaravi võib kesta kuid.

Peale selle on Eestis isapuhkus lühike. Põhjamaades saavad isad näiteks pikema tasustatud isapuhkuse juhul, kui peresse on sündinud väga enneaegne laps või lapsel on mingi raske haigus.  

«Nii on meil Eestis veel paljut, mida parandada saame. Eeskätt mõelda enam perede olmele haiglas ja erinevatele võimalustele pere lisakulude katmisel haige või väga enneaegse lapse sünni korral,» lausus Toome.

Positiivse arenguga toob ta välja haigla ööpäevaringse avatuse isadele. «Kui kaheksakümnendatel aastatel oli Eestis isade külastus oma vastsündinud laste juurde keelatud ja veel üheksakümnendatel aastatel kellaajaliselt piiratud, siis tänapäeval on haiglauksed isadele praktiliselt piiranguteta avatud ning üha sagedamini on haiglapersonalil rõõm enneaegse või haige vastsündinu ravimeeskonnas kohata isasid,» ütles Toome. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles