Lagritsasöömine tõi kaasa ootamatu tervisehäda

Lagritsat ei tasu liiga palju süüa. Foto: Panther Media

Kui seni terve olnud kümneaastane poiss tabasid järsult krambid, olid isegi arstid segaduses.

Peagi aga selgus, et poisil oli tekkinud uus toitumisharjumus. Ta oli söönud nelja kuu jooksul iga päev 20 tükki lagritsat. Seetõttu oli tal nüüd kõrge vererõhk, kõrge kortisoolide tase ja ajuturse, vahendab terviseuudised.ee

Enne, kui ta selle arstidel üles tunnistas, tehti talle MRT uuring, mis näitas entsefalopaatia sündroomi. Entsefalopaatia on mittespetsiifiline termin, mis tähistab igasuguse päritoluga ulatuslikku aju struktuuri või talitluse häiret, ajuturset. Selline ajuturse oli muidu tervel lapsel ebatavaline. Raskematel juhtudel võib see viia isegi koomani.

Arstid märkasid ka seda, et poisil olid hambad väga pruunid. Viimaks leidsid nad, et sümptomid viitavad glütsürritsiinhappe üledoosile (glycyrrhizic acid), mida leidub lagritsas. Laps oli seda tarbinud viimase paari kuu jooksul 50 protsenti rohkem kui soovitab maailma tervishoiuorganisatsioon WHO. Glütsürritsiinhape takistab kortisooli jaotust ja tõstab vererõhku.

Poiss lõpetas kohe lagritsa söömise ja kahe nädala pärast oli ajuturse kadunud. Lagritsapakkidel ei ole kirjas päevast soovituslikku kogust, kuid USA toidu- ja ravimiamet (FDA) toonitab, et rohke lagritsasöömine võib vähendada kaaliumitaset.

Uudis ilmus ajakirjas Pediatric Neurology Journal.