Piirhind sunnib eelistama odavamat abivahendit parimale

Ratastoolis inimene vajab mõnikord abi. Foto: Elmo Riig / Sakala

Aasta algusest jõustunud invaabivahendeid käsitlev määrus on palju segadust külvanud ja selle kohta on rahulolematust väljendanud nii Eesti Perearstide Selts kui ka paljud invaabivahendite rentimise ja müügiga tegelevad ettevõtted. Seadusemuudatus võib ettevõtjate sõnul tähendada, et inimesed ei saa enam valida endale tegelikult vajalikke abivahendeid, vaid peavad leppima kõige odavamatega.

Eelmise aasta novembri alguses tegid neli suuremat invaabivahendite müüjat ja rentijat – Invaru, ITAK, Gadox ja Tervise Abi –sotsiaalkaitseministrile ühispöördumise, milles palusid lükata kõnealuse määruse jõustumise kolm kuud edasi. Ministeeriumile heideti eelkõige ette lühikest üleminekuaega. «Kui ministeeriumil oli seadusemuudatuse ettevalmistamiseks aega kaks ja pool aastat, siis meile jäeti üleminekuks sisuliselt vaid mõni päev,» ütles Enn Leinuste ettevõttest Invaru. Seda, et määruse vastuvõtmisega oli kiire, tõdevad isegi äsja turule tulnud ettevõtted.

Üks Eesti suuremaid invaabivahendite müüjaid ja rentijaid Invaru sai mõne päeva eest klientide pahameele osaliseks, sest üllatas neid aasta alguses ette teatamata oodatust kuni kuus korda suurema arvega. Kopsaka arve peamiseks põhjuseks olid Leinuste sõnul uue määrusega kehtestatud piirhinnad, millega kasvas märgatavalt inimeste omaosalus invaabivahendite ostmisel. Kui seni võttis riik enda kanda 90 protsenti abivahendi ostuhinnast ja inimeste minimaalne omaosalus oli seitse eurot, siis nüüd tuleb piirhinna ja toote tegeliku müügihinna vahe inimestel endil kanda.