![Kala fileerimine.](http://f7.pmo.ee/nrVlyY076v1IX9EkyqFIpYB59G8=/1442x0/filters:format(webp)/nginx/o/2016/01/08/4859447t1h09da.jpg)
Kuigi nõukogude ajast võib olla jäänud inimestel arvamus, et Läänemeres elavad kalad on küllastunud erinevatest saasteainetest, ei toetu see TTÜ meresüsteemide instituudi teaduri Kai Künnis-Berese sõnul faktidele.
Kuigi nõukogude ajast võib olla jäänud inimestel arvamus, et Läänemeres elavad kalad on küllastunud erinevatest saasteainetest, ei toetu see TTÜ meresüsteemide instituudi teaduri Kai Künnis-Berese sõnul faktidele.
«Läänemerest püütud kalu võib üsna rahuliku südamega süüa. Kuigi vahepeal on olnud juttu, et dioksiinid ja võibolla raskemetallid Läänemere kalu reostavad, siis see on olnud juba aastaid üle paisutatud,» kinnitas Künnis-Beres tänahommikuses «Terevisioonis».
Teadur tõi välja, et Eesti rannikuvete keskkonnaseisundit võib pidada keskmiseks ning ohtlikud ained koonduvad pigem Gotlandi saare lähistele.
«Üldsegi kaadmium ja elavhõbe, mida uuritakse seoses kalareostusega või karpide reostusega, paiknevadki Läänemere keskosas ja on arvatavasti pärit suures osas laevaliiklusest,» selgitas Künnis-Beres.
Viimastel aastatel on Läänemere seisund tänu tihedamale rahvusvahelisele koostööle teaduri sõnul paranemas.
Refereeritud artiklit saab täismahus lugeda ERR uudisteportaalist.