/nginx/o/2015/04/16/3968683t1hee5c.jpg)
Terviseameti teatel on erinevate viirustega seotud haigestumiste arv eelnevate nädalatega võrreldes kasvama hakanud, kuid domineerivat viirust ei ole veel võimalik määrata.
Grippi haigestumine suureneb lähinädalatel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõppenud aasta viimastel ja alanud aasta esimestel päevadel pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 3326 inimest, neist üle poole olid lapsed. Suurim oli haigestumus Viljandi-, Tartu- ja Pärnumaal ning Ida-Virumaal.
Gripitaolisi haigestumisi registreeriti 106 korral. Laboratoorse kinnituse said üks A-gripiviirus, alatüüp A(H1N1)pdm09 ning kuus B-gripiviirust. Ulatuslikust gripiviiruse levikust veel rääkida ei saa, sest registreeritakse vaid üksikuid gripiviirusega seotud haigusjuhte, kuid lähinädalatel on oodata gripiviirustega seotud haigestumiste arvu tõusu.
Hooaja algusest on laboratoorselt kinnitatud kaheks A-gripiviirust ning kümme B-gripiviirust. Kokku alatüpeeriti neli A-gripiviirust, neist kõik olid A-gripiviiruse alatüübid A(H1N1)pdm09.
Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel hinnati grippi haigestumuse intensiivsust keskmiseks Hollandis, Soomes, Maltas ja Põhja-Iirimaal. Ülejäänud Euroopa regiooni riikides oli haigestumuse intensiivsus madal.