Arstide väljaränne Eestist jätkub

Tuleval aastal võib tühjaks jääda veelgi rohkem arstikabinette. Foto: Sander Ilvest

Möödunud aastal pöördus välismaale tööle minekuks vajalike dokumentide asjus terviseameti poole 144 meditsiinitöötajat, kellest 69 olid arstid.

Isikute vaba liikumine on üks Euroopa Liidu põhiõigustest ja sellega seotud tööjõu vaba liikumist kasutavad alates 2004. aastast ka paljud Eesti arstid, kirjutab terviseamet oma kodulehel. Võrreldes üle-eelmise aastaga kahanes välismaale suunduda soovivate meditsiinitöötajate arv eelmisel aastal küll 45 võrra, kuid arste oli nende seas senisest rohkem.

Kui 2014. aastal võttis terviseametist välismaal töötamiseks vajalikud dokumendid välja 190 meedikut, siis sel aastal oli see arv 144. Peale 69 arsti soovis mujale Euroopasse tööle minna ka 55 üldõde, kümme ämmaemandat, seitse hambaarsti ja kolm ortodonti. Üle-eelmisel aastal kavatses võõrsil õnne proovida 66 arsti, 55 üldõde ja 10 ämmaemandat.

Tähelepanu tuleb siiski pöörata ka sellele, et tegelikult ei rända Eestist igal aastal nii palju arste välja. 40–45 protsenti jääb siiski kas täis- või osakoormusega kodumaale tööle. Näiteks Soome siirduvad meedikud jätkavad sageli ka Eestis töötamist. Mõningatel erialadel osutatakse ka niinimetatud e-teenust. See on levinud näiteks radioloogias.

Peale selle kajastuvad terviseameti statistikas ka korduvalt väljastatud tõendid. Uuesti läheb tõendit vaja näiteks siis, kui arst võtab kõigepealt tõendi üldarstina ja lõpetab siis residentuuri, misjärel on tarvis eriarsti tõendit. Korduvat tõendit vajavad ka arstid, kes liiguvad tööle ühest välisriigist teise.

Seega annavad need andmed üksnes orienteeruva ülevaate tervishoiutöötajate liikumisest teistesse Euroopa Liidu riikidesse.