Enamik antibakteriaalsetest vedelseepidest sisaldab inimeste tervisele kahjulikku kemikaali triklosaani, mis ei pruugi oma desinfitseerivate omaduste poolest tavalisest veest ja seebist sugugi parem olla.
Antibakteriaalsed seebid ei kaitse noroviiruse vastu
Triklosaani sisaldav antibakteriaalne seep ei pruugi paremini puhastada, kuid võib tervist tõsiselt kahjustada, mistõttu tuleks enne järgmise seebipiisa käele tilgutamist hästi järele mõelda, vahendab Business Insider Singapore. Seejuures on triklosaani ligikaudu 75 protsendis antibakteriaalsetest seepidest. Ameerika toidu- ja ravimiameti FDA sõnul ei ole piisavalt tõendeid, mille põhjal peaks inimestel soovitama triklosaani tarbimist vältida, kuid teadusuuringutest selgub nii mõndagi, mis räägib triklosaaniga seepide kasutamise vastu.
Üheks peamiseks põhjuseks, miks osa teadlasi on triklosaani suhtes kriitilised, on tõsiasi, et ei ole tõestatud, et see aine puhastab käed paremini kui täiesti tavaline seep ja vesi. Ühest 2015. aastal tehtud uuringust on koguni selgunud, et antibakteriaalne seep võib olla vähem efektiivne. Teadlased on näidanud, et triklosaanil kulub bakterite tapmiseks üheksa tundi.
Pealegi näitavad uuringud, et triklosaan ei kaitse iiveldust tekitava noroviiruse ega Clostridium difficile’i nimelise bakteri vastu, mis võib põhjustada paljusid erinevaid haigusi, alustades kõhulahtisusest ja lõpetades jämesoole haigustega.
Küll aga seostatakse triklosaani pähkliallergia ja heinanohu tekkega. Rottide, konnade ja teiste loomadega tehtud katsed näitavad ka, et triklosaan mõjutab negatiivselt ka ainevahetust reguleeriva hormooni türoidi tootmist. Seda, kas ainel on ka inimestele samasugune mõju, oleks tarvis veel uurida.
Peale selle võib triklosaan olla ohtlik keskkonnale, sest see võib sattuda veepuhastussüsteemidest looduslikesse veekogudesse, põhjustades seal keskkonnasaastet.
Triklosaaniga seotud äris on igal aastal mängus umbes miljard USA dollarit.