Selgus haigekassa selle aasta eelarve

Haigekassa eelarve kasvas võrreldes eelmise aastaga.

FOTO: Toomas Huik

Reedel toimunud koosolekul kinnitas haigekassa nõukogu 2016. aasta eelarve, mille kogumahuks on üks miljard eurot.

Eelarvekasv võrreldes möödunud aasta eelarvega on 6,4 protsenti, sealjuures kasvab tervishoiuteenuste rahastamine ligikaudu 6 protsenti, teatas haigekassa. Võrreldes möödunud aastaga kasvab haigekassa eelarves eriarstiabi rahastamine ligikaudu 28 miljoni euro võrra (5 protsenti), moodustades käesoleval aastal 577 miljonit eurot.

Kasvu komponentideks on haigekassa nõukogu poolt toetatud tervishoiutöötajate palgatõus ning tervishoiuteenuste loetelu kaasajastamine, uute teenuste lisandumine ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamisega seotud tegevused. Eelarve II versiooniga võrreldes lisati eriarstiabisse täiendavalt 5 miljonit eurot, mille tulemusena on võimalik säilitada ambulatoorse eriarstiabi maht möödunud aastaga samal tasemel.

Perearstiabi rahastatakse käesoleval aastal 100,3 miljoni euro ulatuses, eelarvekasv võrreldes möödunud aastaga on ligikaudu üheksa protsenti. Uuest aastast kasvab perearstile kindlustatu eest makstav pearaha 10 protsenti, samuti ka uuringufond. Tulenevalt palgakomponendi kasvust ning aina kasvavast hulgast perearstidest, kes saavutavad kvaliteedisüsteemi tegevustes positiivse tulemuse, on kvaliteedi lisatasudeks 2016. aastal planeeritud 25 protsenti enam, mis teeb lisatasudeks kokku 2,1 miljonit eurot.

Enda sõnul peab haigekassa oluliseks toetada õendusabi tegevuste järjest kasvavat osatähtust, mis väljendub õendusabi eelarve jätkuvas kiires kasvutempos. Õendusabi eelarve 2016. aastal on 30,3 miljonit eurot, võrreldes möödunud aastaga on kasv ligikaudu 12 protsenti. 

 2016. aasta hambaravi eelarveks on planeeritud 24,7 miljonit eurot, mis on võrreldes 2015. aasta eelarvega üheksa protsenti enam. Hambaravi eelarve sisaldab peamiselt alla 19-aastaste isikute hambaravi ja hambahaiguste ennetamist.

Ajutiste töövõimetushüvitise maksmiseks haigekassa kindlustatule on käesoleval aastal planeeritud 118,3 miljonit eurot, mis on möödunud aastaga võrreldes 15,3 protsenti suurem.  Ajutise töövõimetuste hüvitiste kasv tuleneb keskmise palga jätkuvast kasvust ning tööhõive suurenemisest, mistõttu haiguslehti kasutatakse rohkem ning väljamakstavad hüvitised on suuremad.

Kindlustatutele kompenseeritavate ravimite rahastamise kasvu prognoositakse 2,6 protsenti, eelarve kokku moodustab 114,5 miljonit eurot. Välisriigis osutatud tervishoiuteenuste maksumuse hüvitamise kasvu prognoositakse ligikaudu 15 protsenti, välisravi eelarve kokku moodustab 8,3 miljonit eurot.

Nõukogu suunistest lähtuvalt jäävad haigekassa tegevuskulud 2016. aastal möödunud aastaga võrreldes samale tasemele, kogu eelarvekasv suunatakse tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamisse.

Nõukogu arutas muuhulgas ka kardioloogidelt laekunud pöördumist tervishoiuteenuste hinnakirja muudatuste osas ning lepiti kokku, et haigekassa juhatus arutab Eesti Kardioloogide Seltsiga teenuste loetelu muudatustega seonduvat ning annab ülevaate omavahelisest kohtumisest järgmisel nõukogu istungil. «Raviotsused on ja jäävad arstide, mitte ametnike teha ning arstiabi kvaliteet halveneda ei tohi,» lausus haigekassa nõukogu esimees, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.

Tagasi üles