Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/01/12/4868045t1hca45.jpg)
Kolm aastat on Eestis kasutusel olnud SMS-112 teenus, mis on mõeldud ennekõike kuulmis- ja kõnepuudega inimestele – kuigi oma roll selles, et nad hädaolukorras õigel ajal abi saaksid, on nii pereliikmetel kui ka näiteks tänaval juhtunud õnnetuse pealtnägijatel.
«SMS-112 on eelkõige kuulmis- ja kõnepuudega inimestele suunatud teenus, mille kaudu saavad inimesed, kes ei kuule või ei saa rääkida, saata viivituseta ja kõrvalise abita hädaabiteate 112-le,» rääkis ennetustöö ekspert Edvi Freiberg häirekeskusest. Ta nentis küll, et kui tegemist on liitpuudega, näiteks inimene on nii pime kui ka kurt, siis on olukord mõnevõrra keerulisem.
«Spetsiaalset hädaabisõnumi saatmise võimalust ei ole pimekurtidele loodud,» tähendas Freiberg. Küll aga saab siis abi hädaabinupuga telefonist, kuhu keegi teine saab hädaabiteate teksti varem valmis kirjutada.
«Pimekurt ei suuda SMSi nii kiiresti kirjutada, aga ta saab ikkagi ühe klahvi peale vajutada,» sõnas Freiberg, viidates mobiilidele, kus on võimalik hädaabinupu alla SMS-112 saatmiseks 112 number seadistada. Samas, kui ta peaks sattuma tänaval hätta, on kõige suurem abi pealtnägijate sekkumisest. «Siis oleks tõesti hea appi minna ja helistada hädaabinumbrile 112 abi kutsumiseks,» märkis häirekeskuse töötaja.
Nii kiirabi- kui ka politseikutsungid
Häirekeskusele laekub kuus üks või kaks SMS-kutsungit. Harvad ei ole olukorrad, kus näiteks nooremad kurdid saadavad hädaabisõnumi olukorra kohta, mis vajab politsei sekkumist.
«Nooremad inimesed käivad palju ringi ja näevad tihedamini olukordi, kuhu oleks vaja appi politseid, ja nad saadavad politsei kutsumiseks SMS-112,» kirjeldas Freiberg.
Tema sõnul on valdavalt ikkagi tervisemured, mille jaoks teenust kasutatakse. Näiteks üks viimaseid sõnumeid tuli kurdilt naiselt, kes tuli sünnitusele viia.
Häirekeskuse töötaja selgitas, et SMS-112 puhul on seatud kindel reegel, et ainult need hädaabisõnumid jõuavad kohe päästekorraldajani, mis tulevad SMS-112 kasutamiseks registreeritud telefoninumbritelt. Hädaabisõnumid, mis on saadetud registreerimata telefoninumbrilt, salvestuvad SMS-112 halduskeskkonda, kus neid jälgivad päästeala infotelefoni 1524 klienditeenindajad.
«Kui nad leiavad sellise tekstiga sõnumi, millest võib eeldada, et vajatakse appi päästjaid, kiirabi või politseid, edastatakse sõnumiinfo päästekorraldajale täpsema abivajaduse väljaselgitamiseks,» rääkis Freiberg.
Küll aga tõi ta välja, et selline lahendus ei ole nii kiire kui registreeritud telefoninumbrite korral, mistõttu ei pruugi abi nendele kuulmis- või kõnepuudega inimestele, kes ei ole endale SMS-112 kasutajakontot teinud, nii kiiresti kohale jõuda, kui olukord nõuab.
«Seega on meie sõnum kuulmis- ja kõnepuudega inimestele: palun tehke endale kiireks hädaabisõnumi saatmiseks SMS-112 kasutajakonto,» ütles häirekeskuse töötaja.
Samas toonitas ta, et nagu muudel juhtudel, peaksid inimesed ka selle teenuse puhul esmalt ise hea seisma, et neil oleks võimalik hädaolukorras abi kutsuda. «Näiteks inimene läheb metsa, ei võta mobiili kaasa ja eksib ära – siis ei ole midagi teha, politsei ei saa teda kiiresti üles leida,» rääkis Freiberg.
Kui konto loomisel peaks abi vaja minema, saab seda ka päästeala infotelefonilt 1524.
Tuge perelt ja esindusorganisatsioonidelt
Häirekeskus on ka ise koolitanud kuulmis- ja kõnepuudega inimesi kasutajakontot looma ning selgitanud, mida tuleks eri olukordades hädaabisõnumisse kirjutada. SMS-112 teenuse kasutamist juhendavad vajaduse korral ka kurtide liidu maakondlikud organisatsioonid.
«Näiteks kurtide liidu Pärnumaa organisatsiooni koolituse järel registreeriti SMS-112 kasutajaks grupi kaudu kõik need inimesed, kes ei saanud ise arvutiga hakkama,» kirjeldas ta.
Freibergi kinnitusel on kurdid väga tänulikud ka hädaabinupuga telefoni üle. «Kui on kurt vanainimene, kes on pidevalt kodus, tal on kindel terviserisk ja ta ei suuda ise hädaabisõnumit kirjutada, siis ongi väga hea lahendus, kui lapsed kirjutavad hädaabinupuga telefonisse talle sõnumi valmis,» selgitas Freiberg. Kui tekibki olukord, kus inimesel on vaja kiirabi, siis ta lihtsalt vajutab seda nuppu ja saabki kohe kiirabikutse saadetud.
Tekstisõnumite saatmine hädaabi saamiseks töötab ka teistes riikides. Näiteks Rootsis loodi tekstisõnumite saatmise võimalus enne Eestit ning neil ei olnud süsteemi käivitamisel eelnevat kasutajakonto loomise nõuet. «Nii hakkas 112-le tulema libasõnumeid, kuhu tegelikult abi ei vajatud,» rääkis Freiberg. See sundis Rootsi teenistust reegleid muutma ning kehtestama eelneva registreerimise nõude. Eesti võttis süsteemi ülesehitamisel kohe teiste riikide kogemustest õppust.
Häirekeskus ei ole seda teenust väga palju välja reklaaminud just seetõttu, et see on mõeldud konkreetsele sihtgrupile. «Alati on rääkimine kiirem lahendus,» toonitas häirekeskuse töötaja, soovitades tavainimestel jääda tavapärase lühinumbrile 112 helistamise juurde.
FAKTIKAST: Kuidas SMS-112 töötab?
- See on teenus, millega saab saata tasuta hädaabiteate tekstsõnumina hädaabinumbrile 112, eelkõige on SMS-112 suunatud aga kuulmis- ja kõnepuudega inimestele.
- Hädaabisõnumeid saab saata kõigi Eestis töötavate mobiilivõrkude vahendusel tasuta ning sõnumiga saab kutsuda appi nii päästjaid, kiirabi kui ka politseid.
- SMS-112 teenuse kasutamiseks ehk selleks, et hädaabisõnum jõuaks kiiresti päästekorraldajani, tuleb luua kasutajakonto aadressil https://sms.112.ee
- Häirekeskus saab hädaabisõnumi saamisel kohe teada, kellelt sõnum tuleb, kuna telefoninumber on seotud kindla isikuga ning üks number ei saa kuuluda kahele inimesele korraga.
- Kasutajakonto loomisel saab andmebaasi sisestada andmeid, mis edaspidi kergendavad abivajaduse väljaselgitamist, näiteks märkida puude liik, mis võimaldab hädaabiteate menetlemisel ja abistajatel arvestada, et abivajaja ei kuule või ei saa rääkida, samuti kroonilised haigused ja võimalikud terviseriskid.
- Tekstsõnumi koostamise kiirendamiseks saab andmebaasi sisestada aadressid, kus kuulmis- ja kõnepuudega inimene kõige sagedamini asub, näiteks kodu, suvila, kooli, töökoha jne aadressid. Kasutajakonto loonud isik saab lapsed siduda oma kontoga.
- SMS-112-le saavad saata tekstsõnumi päästjate, kiirabi või politsei appi kutsumiseks ka need, kes kuulevad ja saavad rääkida, kuid häirekeskus soovitab tungivalt neil inimestel, kes kuulevad ja saavad rääkida, hädaabinumbrile 112 helistada, sest rääkimine on alati kiirem infoedastus kui tekstsõnumi kirjutamine.
- Abi teenusega registreerumisel ning küsimuste tekkimise korral saab Päästeala infotelefonilt 1524, e-posti teel 1524@112.ee või kuulmis- ja kõnepuuetega inimeste liitudest ja kodadest.
Allikas: häirekeskus