Tsahkna: lugesin määruse läbi ja sain aru

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna lubab abivahendite skandaaliga seotud ametnikud vastutama panna. Foto: Liis Treimann

• Puuetega inimesed said abivahendite rentijatelt märksa suurema arve.
• Sotsiaalministeerium süüdistab hinnatõusus abivahendite rentijaid.
• Riik lubab kerkinud rendihinnast hoolimata hüvitada kõik suuremad arved.

Sotsiaalkaitseminsitri Margus Tsahkna sõnul oli ta eelmisel nädalal   abivahendite skandaali põhjustanud määrusega hästi tuttav, kuid kõiki probleeme ei osatud sotsiaalministeeriumis ette näha.

Kas abivahendite korra muutmisel  toimunud skandaal tuli Teile üllatusena?

Üllatusena tuli,  et üks firma tõstis kõige haavatavamal grupil hindu.

Abivahendite firmad olid ju ministeeriumiga suhelnud ja hoiatanud, et hindu tuleb tõsta.

Nad ei ole hoiatanud, et tõstavad rendihinda just kõige rünnatavamal rühmal ehk puudega laste abivahendite puhul. Nende sõnumid meile on olnud, et see on teadlik tegevus. Teised firmad ei tõstnud hindu.

Teised veel ei ole tõstnud. Mina olen näinud kirju, kus nad väidavad, et hinnad tõusevad 10-15 protsenti.

Küsimus on selles, kas sa teed seda üleöö, šokiteraapiana. Hinnatõusud ei käi üleöö.

Hinnatõusud käivad ikka üleöö.

Sellest tuleb ette teatada, ennekõike neid inimesi, keda see puudutab.

Abivahendifirmadel on ministeeriumi vastu väga hea argument. Te kirjutasite määrusele alla nii hilja,  vahetult  uue korra jõustumist. Miks määruse allakirjastamine nii hiljaks jäi?

Kaks aastat on seda abivahendite reformi tehtud ja mitte midagi ei ole otsustatud. See ongi probleem olnud, et ministrid on tulnud ja läinud. Iga aasta on olnud probleeme abivahenditega, senine  korraldus on olnud abivajajatele piinarikas  ja vaevaline. Siin on olnud kivinenud turg. Inimesed on pidanud skeemitama, sest mõnes maakonnas on rahad otsa saanud. Iga aasta augustis on rahad otsas  ja siis on riik lisaraha juurde tilgutanud.

Postimees kirjutas juba detsembri keskel, et Invaru ja teised firmad on mures – uus kord tuleb, aga milline, pole teada, nad kirjutasid sotsiaalministeeriumile ja ei mingit vastust. See oli teada, et neile uus määrus ei meeldi ja Te ikkagi jätate selle allkirjastamise viimasele minutile.

Ma oleksin võinud selle varem allkirjastada, aga vaidlused olid üleval. Kui senini süsteem võimaldas teenida varjatult tulu, siis meie avasime turu, tekkis konkurents ja loomulikult see ei ole meeldiv.

Seda enam tuleb muudatust korralikult ette valmistada, mitte jätta seda viimasele minutile.

Seda on ette valmistatud kaks aastat. Mul on suuri etteheiteid enda maja töötajatele, just nimelt kommunikatsiooni poolelt.  Seda enam, et see ei ole ainus reform. Ma olen võtnud eesmärgiks, et me enam ei passi, vaid teeme ära. Sotsiaalvaldkonna reformid on väga valusad, kuid vajalikud. See ei ole maksureform, et tõstad ühte protsenti või langetad teist ning mõju on kaudne.

Kas Te enne allkirjastamist lugesite määruse läbi ja saite sellest aru?

Jah, lugesin läbi ja sain aru, aga kõiki riske ei ole võimalik paberilt ette näha. Sain õppetunni, et ei piisa ametnike sõnalisest kinnitusest, et kõik on korras. Tuleb veel üle käia.  Aga teada on, et ükski reform ei lähe valutult ja kõige hullem on, kui selle pärast jäetakse reform tegemata, mida kahjuks on sotsiaalvaldkonnas aastaid viljeletud.

Aga töövõimereformi lükkasite Te ju ise edasi.

Kas te ise kujutate ette, et täna oleks töövõimereform ellu viidud? See on täiesti võimatu. Töövõimereformi puhul on kaks riskifaktorit. Esiteks selle eest vastutavad kaks ministrit ja teiseks – selle rakendamine on oluliselt keerulisem. Ma ise olin (riigikogu – toim) sotsiaalkomisjoni esimehena töövõimereformi osas väga kriitiline. See oli põhjus, miks ma esimese asjana siia majja tulles selle edasi lükkasin, sest oli ilmselge - seda ei olnud võimalik kohe ellu viia.

Praegu on ju sama olukord. Perearstid ei ole uue korraga nõus, puudub lubatud ülevaade, mis hinnaga abivahendeid üle Eesti  saab. Mõlemaks on antud  üleminekuaeg. Kas suvel  ei tekkinud tunnet, et võib-olla ka abivahendite kord nõuab lisaaega?

See on minu otsus, et perearstidel on ülemineku aeg. Üle-eestiline abivahendite andmebaas on tõesti tegemata, aga see on üks koht, kus tuleb õppida.

Mis oli selle põhjuseks, et määrus tuli iga hinna eest veel eelmise aasta sees alla kirjutada, kuigi abivahendifirmad palusid, et allakirjutamise ja jõustamise vahele jääks kolm kuud aega?

Määruse jõustumise  nõue tuleb meie enda seadusest, aga ma tuleksin tagasi nende firmade nõudmiste juurde. Nad teadsid, et see määrus tuleb ja edasilükkamine ei oleks olnud mingi lahendus.  Ma arvan, et oleks tekkinud ilmselt sama olukord, sest küsimus  oli sõnumi saatmises ja saadeti päris jõhker sõnum.

Kuidas hindate puuetega inimeste teavitamist?  Postimees on saanud kirju, kus inimesed kurdavad,  et nad peavad lasteaias kasutatavast seisuraamist loobuma, sest uus määrus lubab hüvitada vaid ühe rendikulud.

Väga suur osa teavitamisest on firmadel, kelle kliendid nad on. Koos arvete saatmisega oleks pidanud olema ka selgitus. Ka sotsiaalkindlustusametipoolne teavitus on vajaka jäänud.

See tundub pisut naiivne, et riik, kärpides ühe erafirma sissetulekuid, ütleb samas ettevõttele, et ole nüüd nii  hea ja teavita minu eest kodanikke ka. Miks peaks üks erafirma hakkama riigi asemel teavitust tegema?

Infot jagati ka puuetega inimeste organisatsioonide kaudu, aga kokkuvõttes see näitab, et see ei jõudnud inimestele kohale. Ma olen tunnistanud, et need kommunikatsioonivigade õppetunnid on väga valusad. Minu küsimus mõnele meie töötajale on, kas seda poleks saanud ette ära näha. Uskuge mind, ma mitte ainult ei küsi neid küsimusi, vaid ka teen järeldused. See, et mina ministrina pean selgitama elementaarseid detaile, see näitab, et  seal on olnud viga. Ministrina ma pean võtma selle vastutuse. Aga selleks, et ma saaksin viia ellu suuremaid reforme, pean ma neist õppima.

Kui ravimite piirhindade puhul räägitakse need ravimifirmadega läbi ja sõlmitakse hinnakokkulepe, siis abivahendifirmade kinnitusel nendega piirhindu läbi räägitud ei ole. Neilt on küsitud statistikat ja sellega on asi piirdunud.

Need on erinevad asjad. Ma olen nõudnud sotsiaalkindlustusametist välja info, kas praeguse analüüsi põhjal  piirhindade puhul tekib olukord, kus pole võimalik saada abivahendit piirhinna sees. Nad ei ole  suutnud tuvastada ühtegi abivahendit, mille puhul kõik turul olevad vahendid  läheks üle piirhinna.

Sotsiaalministeeriumi ametniku sõnul on kolme esimese päevaga selgunud, et paari lastele mõeldud abivahendi piirhind on liiga madal.

Eks siis tuleb piirhindu muuta, sest ega määrus ole kivisse raiutud. Aga näiteks elektrituru avanedes oli ka alguses palju segadust ja hinnad läksid üles, aga nüüd on need all ning saab valida eri müüjate vahel. Taoline konkurents tekib ka abivahendite turul. Abivahendite puhul ei ole eesmärk mitte raha kokkuhoid, vaid et tekiks mõistlik pakkumine. Aga loogika ütleb, et hinnad peaksid hakkama allapoole minema.

Uue määrusega on riik kehtestanud piiraja, kui kaua ühte vahendit tohib välja rentida. Sisuliselt on erafirmale antud ette aeg, mille jooksul ta peab suutma kulutatud raha tagasi teenida ja pisut  ka lisaks, et uusi ja ilmselgelt ka kallimaid asju asemele osta.  Selle järgi on hinnatõus tahes tahtmata sisse programmeeritud.

Ei ole sisse programmeeritud. Kui vaadata, kuidas on asju kasutatud, siis meil on küll olnud neid juhuseid, kus riik on asja välja ostnud, aga seda renditakse ikka edasi ja riik kompenseerib ka seda. Aga sellesse süsteemi on piisavalt paindlikkust sisse programmeeritud. Näiteks seegi, et kui reformi jõustudes tekkisid probleemid, siis kohe esimesel päeval me saime nende inimeste kontaktid, võtsime nendega ühendust, et juhtum juhtumi haaval läbi vaadata.

Praegu on riik lahkelt lubanud kõik senisest suuremad arved kinni maksta, samas on firmad hindu tõstnud. Kas abivahenditele eraldatud lisa 2,4 miljonist piisab, et augustis ei tekiks jälle olukorda, kus  raha on taas otsas?

Meie arvestuste järgi piisab, sest praegune  reform säästab. Enam ei ole nii, et esitatakse suuremaid arveid ja riik pimesi maksab. See jääb nüüd ära. Tänavu on abivahendite jaoks kokku 9 miljonit, see on korralik eelarve ja kõigi arvestuste kohaselt raha jätkub. Senini läbivaadatud suuremad arved on kuulunud erimenetluse alla ja sellega on arvestatud.

Kas abivahendite jaoks tänavu eraldatud 9 miljonist piisab tõesti, et riik jõuab kõik inimeste soovitud abivahendid kinni maksta?

Kui inimesel on vaja, siis maksame. See määrus näeb ette erimenetlusi, mida tundub, et on mõni üksik, aga tegelikult on päris palju. Selle reformiga me enam ei vala  pimedasse anumasse vett juurde, nüüd hakkame nägema, mis seal on ja vaatame, et kõik saaks vajalikud abivahendid kätte.