Jurist eutanaasia kohta: tapmine on meil karistatav

Ants Nõmper. Foto: arhiiv

Meditsiiniõiguse spetsialistist vandeadvokaat Ants Nõmper ütles täna eutanaasia teemalisel konverentsil kõneldes, et Eestis ühtegi seadust ega kohtupraktikat selle kohta pole ja tapmine on karistusseadustiku järgi karistatav.

Siiski pole kõik tapmised juristi sõnul rangelt karistatavad – näiteks enesekaitse puhul. See, et halastussurma kohta eraldi seadust pole, et tähenda tema sõnu, et see nähtus väljaspool õigusruumi asub. «Tegelikult toimub kogu aeg midagi säärast,» märkis ta.

Aktiivne eutanaasia tähendab surma esilekutsumist. See ei tähenda pelgalt mingi aparaadi väljalülitamist, vaid aktiivset tegu – näiteks mürgisüsti. Eutanaasia puhul võib õigustava asjaoluna kõne alla tulla patsiendi nõusolek. «Mis siis, kui inimene ise soovib, et ta ära tapetaks?» küsis Nõmper. On riike, kes seda lubavad.

Euroopa inimõiguste kohus on inglastest abielupaari juhtumi arutamisel leidnud, et inimese õigusest elule ei saa tuletada õigust surmale ja riik võib lubada aktiivset eutanaasiat rakendada, kuid ei pea seda tegema.

Juristi sõnul tähendab passiivne eutanaasia kas arsti tegevusetust või mingi tegevuse lõpetamist. Sel juhul jäävad meedikud passiivseks pealtvaatajaks. Selleks on aga vaja tingimata patsiendi nõusolekut. Vahel esineb ka juhtumeid, kus arst soovib tegutseda, aga patsient ei anna selleks luba.

Võlaõigusseaduse kohaselt saab inimest meditsiiniliselt läbi vaadata ja talle ravi osutada üksnes tema enda nõusolekul. «Kui inimene ei soovi enam ravi saada, puudub õiguslik alus selle andmiseks,» sõnas Nõmper. Kui inimene ise pole võimeline otsustama, peavad seda tema eest tegema lähedased. Samas võib see tuua kohtuvaidlusi, kui lähedased eri meelt.

Kaudseks eutanaasiaks võib juristi sõnul nimetada aktiivset tegu, mis võib põhjustada surma, ehkki see ei olnud selle teo eesmärk. Kui arst annab ravimit rohkem kui lubatud, siis võib sedagi siia liigitada.