Eesti õhk on võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega hea kvaliteediga, kuid seal leidub endiselt aineid, mis põhjustavad aastas palju enneaegseid surmi.
Eesti linnaõhk on inimeste tervisele ohtlik
14. jaanuar 2016, 13:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Keskkonnaagentuuri uuest aruandest «Õhukvaliteet Euroopas 2015» selgus, et Eesti õhukvaliteet on jätkuvalt Euroopa paremiku seas, kuid oht inimtervisele püsib, teatas keskkonnaagentuur.
«EL prioriteetsete saasteainete tasemed meie seirejaamades on võrreldavad Soome ja Rootsi vastavate näitajatega,» sõnas Erik Teinemaa Eesti Keskkonnauuringute Keskusest. Õhukvaliteedi paranemisele Eestis on kaasa aidanud saastenormide karmistumine ettevõtluses ja liikluses.
Eesti õhus on võrreldes paljude teiste Euroopa Liidu riikidega vähe niinimetatud prioriteetseid aineid. Need on vääveldioksiid, lämmastikdioksiid, lämmastiku oksiidid, peened ja eriti peened osakesed, raksemetallid, osoon, benseen, vingugaas ja polüaromaatsed süsivesinikud.
Sellegipoolest puutub ka Eestis enamik linnaelanikke kokku sellise koguse õhusaasteainetega, mida Maailma Terviseorganisatsioon peab inimtervisele ohtlikuks. Saasteainetest kõige enam põhjustavad terviseriski tahked peenosakesed, maapinnalähedane osoon ja lämmastikdioksiid.
Piirväärtusi ületavad Eestis eelkõige peened osakesed, mis sattuvad peamiselt õhku liikluse, olmekütmise, keskkütte katlamajade ja tööstusettevõtete kaudu. Maapiirkondade õhukvaliteeti mõjutab teistest piirkondadest ja riikidest tuulega edasi kanduv õhusaaste.
Tervisemõju hinnangud näitavad, et peenosakesed põhjustasid Euroopas 2012. aastal 432 000 enneaegset surma. Osooni põhjustatud enneaegsete surmade arv on hinnanguliselt umbes 75 000 ja lämmastikdioksiidi puhul on see umbes 17 000 ühe aasta jooksul.
Tartu Ülikooli arstiteaduskonna 2011. aastal läbiviidud uuringu järgi põhjustavad ülipeened osakesed välisõhus Eestis hinnanguliselt keskmiselt 600 varajast surma aastas.
Lisaks sellele, et õhusaaste kahjustab inimtervist, on sel ka märkimisväärsed majanduslikud mõjud, suurendades kulutusi meditsiinis ja vähendades töötulemuslikkust kogu majanduses. Eelmainitud rahvatervise uuringu kohaselt ulatuvad Eestis sotsiaalmajanduslikud väliskulud varajase suremuse ja haiglapäevade tõttu mõnesaja miljoni euroni aastas.
Samuti kahjustab saastunud õhk taimi ja ökosüsteeme. Euroopas on laialt levinud näiteks ammoniaagist ja lämmastikoksiididest tingitud eutrofeerumine ja osooni kahjulik mõju taimedele.