Perearstita inimeste arv suureneb

Üha teravamalt kerkib esile küsimus, kes teeb perearsti töö ära siis, kui arst on pensionile läinud. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Perearstita jäävate nimistute arv suureneb iga aastaga ja piisavat lahendust ei tundu pakkuvat ka uute noorte perearstide tööleasumine.

Iga aastaga suureneb perearstita jäävate  nimistute arv ja perearstide keskmine vanus tõuseb, teatas terviseamet. «Kuna iga aastaga suureneb pensioniikka jõudvate perearstide arv, siis võib üha enam nimistuid jääda perearstita,» ütles terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri.

Seda tõendavad ka arvud. Kui 2013. aasta lõpus oli Eestis üheksa perearstita nimistut, kus tööd tegi ajutine asendaja, siis tunamullu oli neid juba 14 ja 2015. aasta lõpuks 25. Samal ajal on perearstide keskmine vanus

«Üheks suureks probleemiks on kindlasti see, et noored arstid ei ole huvitatud tööle minekust maapiirkondadesse. Kuna rahvastiku arv väheneb, siis on see paratamatult seotud ka maapiirkondades olevate nimistute suuruse vähenemisega,» lausus Saluri. Seetõttu tuleb väiksemaid nimistuid hakata omavahel liitma.

Kuigi liitmise eesmärgiks on tagada esmatasandi arstiabi kättesaadavus kõigile inimestele, tähendab see inimeste jaoks mõnikord ka soovimatuid ümberkorraldusi. Saluri sõnul vaadatakse iga võimalik nimistu liitmine eraldi läbi ja ühtki otsust ei tehta uisapäisa.

Eestis töötavate perearstide keskmine vanus oli jaanuari alguse seisuga 55 eluaastat ja 70 protsenti perearstidest on 51 aastased või vanemad. Paljud arstid on oma nimistutest loobunud just vanuse tõttu. Mõned arstid on otsustanud ka vaatamata kõrgele vanusele edasi töötada, sest neile ei ole asendajat leitud.

Kui Tallinnas ja Tartus on vabaks jäänud nimistutele perearst tavaliselt leitud, siis väiksemates kohtades on uute perearstide leidmine väga keeruline. Eelmise aasta lõpuks arstita jäänud inimestest suurem osa elaski väljaspool neid kahte suuremat Eesti linna. Mullu vabaks jäänud nimistutele perearsti leidmiseks kuulutas terviseamet konkursi ja arst leiti neljateistkümnele nimistutele. Sellegipoolest jäid paljud inimesed endiselt perearstita.

Probleemide leevendamiseks arvati nimistutest välja need inimesed, kes tegelikult Eestis perearstil ei käi. Nii sai osadesse nimistutesse inimesi juurde registreerida. Väljaarvatuid oli kokku 22 nimistu jagu: 36 505 inimest.

Kuna paljud perearstid on aga endiselt ülekoormatud, siis on nii mõnigi patsient end perearstile registreerida soovides siiski ebameeldiva üllatuse osaliseks saanud. Mõned perearstid on keeldunud oma nimistutesse inimesi registreerimast, kuigi avalike andmete põhjal nimistus kohti on. Kurdetud on ka pikkade järjekordade üle perearsti vastuvõtule pääsemiseks.

Eelmisel aastal pahandas patisente ka, et perearstikeskuses ei võta keegi telefoni vastu ja et perearst ei leia haiguse või puhkuse korral endale asendajat. Peale selle on inimestele muret teinud suhtlemisprobleemid arstide või õdedega, mis tekkisid nii isiklikul kui ka keelelisel tasandil. Näiteks on terviseametile kurdetud, et perearst ei oska inglise keelt.

2016. a jaanuari seisuga on Eestis kokku 799 perearstinimistut, neist 776-l on oma perearst. 23 nimistuga töötavad ajutised asendajad, kes täidavad perearsti ülesandeid üldarstiabi osutamisel. Üle poole ajutistest asendajatest töötab nii öelda kahe kohaga – neist kaheteistkümnel on ka oma põhinimistu.