Erivajadustega noored vajaksid isiklikku üleminekuplaani

Selleks, et erivajadustega noored saaksid elada täisväärtuslikku elu ja käia tööl, on vaja paljude erinevate inimeste ja asutuste koostööd.

FOTO: Elmo Riig/SAKALA

Edukaks siirdumiseks koolipingist tööturule oleks erivajadustega noortel palju abi isiklikust üleminekuplaanist, mis eeldab kooli, kodu, tööandjate ja ametiasutuste paremat koostööd.

Töötukassa tellis hiljuti poliitikauuringute keskuselt Praxis uuringu, et välja selgitada, mis toetab ja mis takistab erivajadusega noortel pärast kooli lõpetamist töö leidmist. Selgus, et peamised väljakutsed Eestis erivajadustega noorte koolist tööle minekul on seotud erinevate osapoolte koostöö, järjepidevuse ja teadlikkuse küsimustega.

«Teiste riikide kogemuste järgi on erivajadustega noorte koolist tööle siirdumise toetamise parimaks aluseks üleminekuplaan, mis koostatakse ja viiakse ellu noore aktiivsel osalusel. Ka Eestis on kutseõppeasutustel võimalus taoliseid plaane koostada, kuid seni on neid loodud vähestele, nende koostamiseks ja rakendamiseks ei ole veel parimat praktikat ning plaan koostatakse ennekõike haridusasutuse keskselt ja teisi olulisi osapooli kaasamata,» ütles uuringu üks autoritest Hanna-Stella Haaristo.

Isikliku üleminekuplaani koostamiseks on oluline soodustada oluliste osapoolte omavahelist koostööst. Nii peaksid omavahel rohkem suhtlema ja võrgustiku moodustama õppeasutused, kohalik omavalitsus, noore vanemad ja lähedased ning töötukassa ja tööandjad.

Hariduses osalemine ja tööle siirdumine eeldab erivajadustega noorelt ka, et ta on võimeline piisavalt hästi iseseisvalt hakkama saama. Selleks on vaja nii füüsilist juurdepääsu õppeasutustele ja töökohale kui ka erivajadustele vastavat ja ligipääsetavat elukohta ja transpordivõimalusi. Vaja on ka usalduslikku isikut, kes nõustab ja toetab erivajadustega noort tööellu siirdumisel ning sellele eelneval ja järgneval perioodil.

Väga tähtis on ka see, et koolis kogutud teave noorte oskuste ja võimete kohta kaduma ei läheks. Seetõttu tuleks töötukassal senisest rohkem koostööd teha õppeasutustega. Vaja on luua võimalus, kuidas erivajadusega noore individuaalne üleminekuplaan liiguks sujuvalt koos noorega õppeasutuste ning tuge ja abi pakkuvate asutuste vahel. Sellest plaanist peaks abi pakkumisel lähtuma ka töötukassa. Samas tuleks aga ka tagada kõigi isikuandmete kaitse.

Töö leidmist raskendab sageli ka infopuudus. «Erivajadustega noored pole sageli teadlikud töötukassa poolt pakutavatest võimalustest. Need, kel varasem kokkupuude töötukassaga puudus või oli olnud vaid põgus, olid enamasti ka pakutava suhtes negatiivsemalt meelestatud,» ütles Haaristo.

Oluliseks väljakutseks on ka tööandjate teadlikkus, sest suurem osa neist ei mõtle oma majandustegevuse käigus sellele, kuidas erivajadustega noori tööellu kaasata. Uuringu autorite sõnul oleks palju abi riiklikust teavitustööst ja töötukassa aktiivset koostööst haridusasutuste ja tööandjatega.

Haridus- ja teadusministeerium peaks omalt poolt tagama, et õpetajakoolituses käsitletaks põhjalikult erivajadustega õppijate individuaalsete vajaduste märkamist, nendega arvestamist ja noorte toetamist koolist tööle siirdumisel. Head teadmised erivajadustest peaksid olema ka töötukassa töötajatel.

Uuringu autorite hinnangul on haridussüsteemist tööturule sisenevad noored üks haavatavamaid gruppe tööturul, sest neil puudub töökogemus, nende tööotsimise oskused on tagasihoidlikumad ning töö leidmist toetav sotsiaalne võrgustik  alles kujunemisjärgus.

Tulemustest selgub siiski, et võrreldes eakaaslastega on erivajadustega noorte hulgas töötute osakaal küll kõrgem, kuid erinevused kahe grupi vahel on siiski kardetust väiksemad. «Uuringust saime kinnitust, et oleme õigel teel,» ütles töötukassa juhatuse liige Pille Liimal. Tema sõnul on väga olulisteks sammudeks tänavu alguse saavad nõustamisteenused nii koolipingist tööturule suunduvatele noortele kui ka ettevõtjatele.

Mobiilne nõustamine kutse- või kõrgkooli lõpetavatele erivajadustega noortele hakkab noori ette valmistama tööotsinguteks, tutvustades neile tööturu olukorda ja töötukassa töölesaamist toetavaid teenuseid. Tööandjatele hakatakse pakkuma nõustamisteenust värbamise ja töö korraldamise teemadel.

2014. aasta juuni lõpu seisuga oli Eestis veidi üle 105 000 inimese vanuses 15–64 eluaastat, kellel oli tuvastatud tervisest tulenev püsiv töövõimekadu. Töövõimekaoga noori vanuses 15–24 eluaastat oli samal ajal ligikaudu 6600, mis on 5 protsenti kõigist samaealistest noortest.

Statistika näitab, et püsivate ja pikaajaliste tervise­probleemi­dega inimeste tööhõivemäär on märksa madalam kui inimestel, kes ei koge püsivaid terviseprobleeme. Kui noorte hulgast keskmiselt on tööga hõivatuid ligikaudu kolmandik, siis püsiva töövõimekaoga noortest töötab ainult umbes viiendik.

Selle aasta juulis algab Eestis töövõimereform, mille eesmärk on muuta suhtumist vähenenud töövõimega inimestesse ning aidata neil tööd leida ja hoida.

Tagasi üles