Doktor Superarvuti: nutiseadmed asendavad arsti

Watson on kõige tuntum arsti tööd tegev arvuti. Foto: HO/AFP/Scanpix

Äpid, arvutid ja nutiseadmed koguvad andmeid inimese keha kohta ja võivad päästa tema elu siis, kui arsti läheduses ei ole, kuid nende kasutamisel on ka varjukülgi.

Tänapäeval on osa arstide ülesandeid üle võtnud nutiseadmed, äpid ja arvutid, mis saavad andmete haldamisega hakkama tunduvalt paremini kui inimene, kirjutab ajaleht Süddeutsche Zeitung. Igal aastal ilmub erialaajakirjades 1,7 miljonit artiklit ja pädevate raviotsuste tegemiseks võib vaja olla võrrelda miljonite patsientide andmeid, mis tähendab, et mõnede ülesannetega inimesed enam hakkama ei saa.

Seda on märganud infotehnoloogiaettevõtted, kes on turule toonud kümneid erinevaid käevõrusid, mis mõõdavad südamerütmi ja loevad samme, sensoreid, mis märkavad, kui eakad inimesed pikali kukuvad ja telemeditsiini, mille abil saab patsient arstiga rääkida videokõne teel. Kõigil neil seadmetel on üks eesmärk – vältida arsti- ja haiglakülastusi nii sageli kui võimalik.

Seega ei ole tervis enam ammu mitte üksnes meedikute ja farmaatsiaettevõtete pärusmaa. Paremad sensorid, niinimetatud cloud ehk andmepilv ja nutitelefonid on aja jooksul tunduvalt odavamaks muutunud ja ümbritsevad meid kõikjal. Elektrooniliste tervisetoodete väljatöötamisega tegelevad näiteks suured ettevõtted nagu Google, Apple, SAP ja IBM.

Eelmisel aastal investeeriti peaaegu 5,5 miljardit eurot noortesse tervisetoodetega tegelevatesse ettevõtetesse. Nende seas on San Franciscost pärit Profusa, mis töötab välja tehnoloogiat sensorite abil haavades hapnikusisalduse mõõtmiseks ja tulemuste saatmiseks äppidele.

Nutikat tehnikat on ka eakamatele inimestele. Näiteks müüb Mobile Help hädaabinuppu, mis reageerib automaatselt ja kutsub kiirabi, kui inimene on pikali kukkunud ja ei saa enam ise püsti. Nupp toimib ka kodust väljas olles ja selleks, et kellelgi ei tuleks haavatavuse pärast häbeneda, näeb see peaaegu välja nagu ehe. Sama ettevõte arendab praegu ka seadet, mis näeb välja nagu iPad ja võimaldab arstiga video abil ühendusest olla. Peale selle mõõdab see ka terviseandmeid ja annab teada, kui on aeg ravimit võtta.

Üks tähelepanuväärsemad seadmed on välja töötanud IBM. Superarvuti Watson arvutab välkkiirelt ja hakkab tulevikus abistama diabeetikuid ja vähihaigeid. Watsonile ei pea iga üksikut sammu ette ütlema, vaid ta õpib ise sadadest tuhandetest juhtumitest, teab patsientide andmeid, on kursis analüüside ja teadusuuringute uusima seisuga. Pealegi saab talle küsimusi esitada nagu inimesele - tuleb tavalise häälega küsida ja arvuti vastab. Ta saab korraga ühenduses olla kõigi haiglate, äppide ja patsientidega. Watson peaks turule tulema sel suvel.

Watsoni peamine eesmärk on esialgu diabeetikute aitamine. «Diabeet tähendab, et ininese tuleb hallata enda kohta väga palju erinevaid andmeid,» räägib Annette Brüls, kes töötab suhkruhaigetele mõeldud tooteid välja Ameerika meditsiinitehnika ettevõttes Medtronic. «Arstivisiitide vahele jääval ajal tuleb inimesel kõik veresuhkru kontrolli all hoidmiseks vajalikud otsused ise teha. See on väga suur väljakutse.»

Selle asemel, et veretestitulemused, trennis tehtud liigutused ja lõunasöök sedelikesele kirja panna, peaks diabeetikutele peagi abiks olema äpp, mis registreerib naha all oleva sensori abil automaatselt kõik vajalikud näitajad. Kogutud andmed saadetakse Watsonile, kes võrdleb tulemusi miljonite teiste patsientide andmetega ja annab tervelt kolm tundi ette teada, kui tunneb ära mustri, mis viitab veresuhkru peatsele langemisele alla kriitilise taseme. «Kolm tundi on piisav aega selleks, et lihtsalt üks banaan ära süüa. See võib elu päästa,» sõnab Brüls.

Kuid haigekassasid ja arste ajavad need uued imevidinad sageli segadusse. Kui varasem süsteemis on arstile raha maksmisel ikka arvestatud tema kabinetti jõudvate patsientide arvuga, siis video teel diagnoosi panemise ja ravi määramise eest palga arvestamine on juba palju keerulisem. Kuid arsti hinnangut on vaja, sest arvuti ravida ei oska.

Suure andmevooga kaasnevad ka turvariskid. Kui digitaalse tervisereformi jaoks on võimalikult paljude andmete salvestamine suurtesse serveritesse hädavajalik, siis patsientide jaoks tähendab see ka andmekaitsega seotu riske. Kellelegi ei meeldiks, kui näiteks Google või mõni teine ettevõte müüks edasi tema terviseandmeid, et keegi saaks teda sel teel hiljem mõjutada. Sellegipoolest kaalub uuest tehnikast saadud kasu sageli üles riskid.