Seadus nõuab külmetunud lapse kohest arsti juurde viimist

Haige lapsega kohe läbi lume arsti juurde tõtata ei pruugi küll alati mõistlik olla, kuid vastasel korral võib lapsevanemal haigusleht saamata jääda.

FOTO: Stephanie Pilick/AFP/Scanpix

Kuigi mõnikord ei ole äsja haigeks jäänud lapse kodust välja viimine mõistlik, nõuab seadus töötavatelt vanematelt lapse kohest arsti juurde viimist.

Kuigi töövõimetus- või hoolduslehe alusel hüvitavad tööandja ja haigekassa saamata jäänud töötasu vaid osaliselt, soovitakse haigekassa sõnul haige lapse arsti juurde viimist nõudva seadusega vältida, et mõni lapsevanem jääb lapse haiguse ettekäändel ilmaasjata koju.

«Tervishoiuteenuse korraldamise seadus sätestab küll, et perearst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad teevad oma teeninduspiirkonnas vajadusel koduvisiite, kuid kui arst leiab, et diagnoosi määramiseks on vajalik haigestunule analüüse teha, siis tuleb lapsega arsti juurde minna,» ütles haigekassa kommunikatsiooniosakonna spetsialist Kadri Eisenschmidt.

Seda kinnitab ka perearst Vanda Kristjan. «Meie arstiabisüsteemis on kokku lepitud, et haigestudes pöördub inimene esmalt oma perearstikeskusesse. Kas on vajalik tulla vastuvõtule või piisab telefonikonsultatsioonist, sõltub abivajaja probleemi kirjeldusest ja pereõe poolt telefonitsi küsitud lisainformatsioonist,» kommenteeris olukorda Kristjan. «Töövõimetuslehte väljastaval arstil on seadustest tulenev kohustus hinnata töövabastuse põhjendatust haigusvabastuse päeval. Samasugused kohustused on seotud ka lapse haigestumisega.»

Kristjani sõnul on sügis-talvisel ja kevadperioodil enamik ülemiste hingamisteede põletiku sümptomitega ja palavikuga kulgevatest haigustest tingitud viirusinfektsioonist. Tavaliselt paranevad need haigused ise ja arsti või õe sekkumist on vaja harva.

Peale selle ei ole haiguse esimestel päevadel võimalik ka kindlaks teha, missuguse haigusega tegemist on. «Pikaajalise arstitöö kogemuse põhjal võin öelda, et viirushaiguse esimesel haiguspäeval ei ole arstil reeglina võimalik patsiendi vaatlusel näha ega kuulda normist erinevat leidu, ja ka analüüsid ei ole veel informatiivsed,» ütles Kristjan. «Enamasti vaevavad patsienti siis üldine halb enesetunne ja vahel ka palavik. Kõik sümptomid, mida arst saab hinnata, kujunevad kolme kuni viie päeva pärast ja alles siis on mõtet vajadusel arsti juurde tulla, et hinnata olukorda ning määrata põhjendatud ravi.»

Kristjani sõnul oleks mõistlik lükata esimene perearsti visiit viirussümptomite korral – juhul, kui haigussümptomid seda võimaldavad – kolmandale haiguspäevale. Kuid see eeldaks, et seaduseloojad arvestavad ka inimese enda hinnanguga. «Kui arst ei tuvasta sümptomeid, mis on iseloomulikud ka kerge ja lühikese kuluga haigusele, võib tekkida olukord, kus arst keeldub töövõimetuslehe väljastamisest, aga inimene on juba töölt puudunud,» sõnas Kristjan.

Põhjus, miks haige lapsega tavaliselt arsti juurde minna tuleb, on Kristjanis hinnangul ka selles, et Eestis on üha vähem meditsiinitöötajaid ja ka perearstid on ülekoormatud. See sunnib arste ja õdesid pidevalt mõtlema, kuidas vähese ajaga aidata võimalikult palju inimesi ja nii tehakse ka koduvisiite vaid siis, kui seda on tõesti väga vaja.

Koduvisiitide tegemist takistab ka asjaolu, et tänapäeval võib iga inimene ise otsustada, millise perearsti ta endale valib. Kui arst külastaks patsiente kodus ka tungiva vajaduseta, siis võib juhtuda, et suur osa tema ajast kulubki ühest kohast teise sõitmisele ja sel ajal ei saa ta aidata ühtegi oma paljudest patsientidest. Vanasti tehti rohkem koduvisiite just seetõttu, et piirkonnad olid jagatud jaoskondadeks ja arst teenindas rangelt oma piirkonnas elavaid inimesi. Lapsi teeneidasid aga lastearstid.

Muutunud on ka see, kuidas haigusi diagnoositakse. Kristjani sõnul peab iga raviotsus olema põhjalikult kaalutletud, aga seda ei ole võimalik teha ilma täpsustavate uuringuteta. «Varasemalt piirdusid arsti võimalused teadmiste, kuuldetorude ja sisetundega ning sageli määrati ravi näiteks antibiootikumidega ka siis, kui seda tegelikult vaja ei olnud,» selgitas Kristjan. «Täna elame olukorras, kus teame, et paarikümne aasta pärast ei ole meil tõenäoliselt võimalust enam efektiivselt antibiootikumidega ravida, sest kergekäeline antibiootikumi määramine viib kiiresti olukorrani, kus ravimid enam ei toimi.»

Kuid üsna palju on muutunud ka töö sisu. Perearst on eriarst, kes oskab tänapäeva nõuetele  vastavalt ravida enamikke ägedaid ja kroonilisi haigusi. Kuna väga palju sõltub perearsti ja tema patsiendi vahelisest koostööst ja mõistmisest, siis soovitab Kristjan arsti konsultatsioonile minna ka siis, kui on väga halb enesetunne või kõrge palavik. See tagab võimaluse saada tänapäevasel tasemel kvaliteetset abi.

Populaarne

Tagasi üles