Halb tervis mõjutab majandust

Pidev kuvariga töötamine on üks terviseriske töökohal. Foto: Sille Annuk

Tööinspektsiooni andmetel langetab halb tervis Eesti sisemajanduse kogutoodangut 6–15 protsenti ja haiguse tõttu puudutud tööpäevad on saanud suureks probleemiks töökohtadel.

Enamus Eesti haiguskoormusest ehk tervisekaost (63 protsenti) langeb tööealisele elanikkonnale. Võrdluseks: lapse- ja noorukieale langeb sellest 12 ja pensionieale 25 protsenti. Kõik see väljendub nii haiguse tõttu kaduma läinud töötundides, varases pensionilejäämises ja töövõimetuses kui ka tööealise elanikkonna kõrges suremuses.

Halb tervis vähendab töötundide arvu nädalas meestel enam kui 12 tunni võrra ja naistel enam kui 8 tunni võrra, ning suurendab pensionile mineku tõenäosust võrreldes hea tervisega inimestega 6 protsendi võrra.

Vaatamata tööprotsesside jätkuvale automatiseerimisele on veel paljude inimeste töö seotud pikaajalise sundasendis viibimisega, üksikute lihasrühmade staatilise pingega, korduvate stereotüüpsete liigutustega, raskuste käsitsi teisaldamisega ja muu sellisega.

Massilise iseloomu on omandanud töö kuvariga, mille tõttu paljud inimesed on kogu tööpäeva ebatavalises pinges.

Hinnanguliselt teevad Eesti ligi 650 000 töötajast ligemale 30 protsenti tööd, mis võib põhjustada luu-lihaskonna patoloogia kujunemist.

Eesti tervisenäitajad on oluliselt halvemad kui Euroopa Liidu samad näitajad ning jäävad alla võrdluses suure osa postsotsialistlike Euroopa riikide tervisenäitajatega.

Oodatav keskmine eluiga Eestis ja Euroopa Liidus erineb 5 aasta võrra, meeste puhul on vahe Euroopa Liidu 15 vanema liikmesriigiga peaaegu 10 aastat.

Tervislikel põhjustel puudus 2008. aasta jooksul töölt 50,6 protsenti töötajatest, neist 27 protsenti kuni 10 päeva, 10 protsenti kuni 20 päeva, 6 protsenti kuni üks kuu ja 7 protsenti üle ühe kuu.

Kui näiteks praegu õnnestuks suremust vähendada 1,5 protsenti võrra, suurendaks see 25 aasta perspektiivis saadavat SKTd isiku kohta 14 protsendi võrra. Suremuse ja haigestumise vähendamise koosmõju ühiskonna arengule ja jõukuse kasvule on aga veelgi suurem.

Andmed põhinevad Tervise Arengu Instituudi, Tööinspektsiooni, ajakirja Tervis Pluss ja advokaadibüroo Sorainen korraldatud konverentsi «Tervisesõbralik töökoht» materjalidel.