Laste ajutraumade hulk kasvab iga aastaga

Lapsed on ka batuudil hüpates raskeid vigastusi saanud. Foto: Tiina Kõrtsini / Õhtuleht

Statistika näitab, et ajutraumade arv on viimastel aastatel järjest suurenenud ja need moodustavad lapseea traumadest Eestis juba 25 – 45 protsenti.

Adeli rehabilitatsioonikeskuse arsti Riina Kallaste sõnul tekib ajutrauma sagedamini liiklusõnnetuse tagajärjel, kuid seda võib põhjustada ka kukkumine. Enim ohustab ajutrauma eelkooliealiseid ja nooremas koolieas olevaid lapsi (85 – 87 protsenti), järgnevad noored mehed.

Sõltudes ajutrauma raskusastmest, võib see põhjustada pöördumatuid muutusi lapse ja noore inimese tervislikus seisundis, isiksuse omadustes, kõnes, mõtlemises, liikumises ja igapäevaeluga toimetulekus. Väga raske on mõista ajutraumaga kaasaskäivaid käitumishäireid. «Paradoks on, et ajutrauma, mis võib põhjustada raskeid puudeid pikkadeks aastateks või koguni terveks eluks, on enamasti ennetatav,» ütles Kallaste.

Peatrauma võib olla erineva raskusega - kerge peatrauma võib põhjustada kerge või raske ajukahjustuse, raske peatrauma viib aga alati raske ajukahjustuseni. Kerge ajutrauma võib tekkida löögist vastu pead, pea põrkumisest vastu objekti või kiirendusest-pidurdusest ilma otsese peatraumata.

Kerge ajutrauma korral võib esineda teadvusekadu (enamasti alla viie minuti, kuid mitte üle 30 minuti), posttraumaatiline amneesia ei tohi kesta üle 24 tunni. Kohe peale kerget ajutraumat võib ilmneda peavalu, rohkem emotsioone, egotsentrilisus, konfliktsus, depressioon, segasusseisund ja nõrkustunne.

Taastusmisperiood võib olla individuaalne ja sõltuda muuhulgas isiku east, tema kohanemisvõimest, eelnevatest haigustest ja traumadest. Edaspidi võib esineda mäluhäireid 50–60 protsendil, tähelepanu ja kontsentratsioonivõime langust 40 protsendil, peavalu 55 – 75 protsendi, asteeniat 65 protsendil ning depressiivsust ja ärrituvust 65 protsendil juhtudest.

Raske ajutrauma võib tekkida liiklusõnnetuse või kõrgusest kukkumise tagajärjel ja on
oma iseloomult väga tõsine. Raske ajutrauma järgselt vajavad kõik patsiendid jälgimist ja
traumajärgset rehabilitatsiooni. Kogu kahjustus ei pruugi tekkida esmase trauma hetkel,
vaid võib süveneda järgnevate minutite, tundide ja päevade jooksul.

Raske ajutraumaga võib kaasuda koljuluude murd, ajusisesed verevalumid, ajukoe muljumine ning laps võib langeda koomasse. Mida pikem ja sügavam on koomaperiood, seda keerulisem on hilisem taastumine. Kuigi on alati väike grupp lapsi, kes paranevad ka üliraskest ajutraumast suhteliselt hästi, on samas väike grupp, kes olles läbielanud kerge ajutrauma, vaevlevad aastaid probleemide käes.

Statistika ütleb, et igast 30 lapsest on üks ohustatud ajutrauma tekkimisest enne täisikka
jõudmist.