Kümme ohtlikku haigust ei ole tegelikult maailmast kadunud

Paljud haigused, mida on peetud väljasurnuks, ilmuvad aeg-ajalt tagasi.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

2014. aastal registreeriti Ameerika Ühendriikides 16 katkujuhtumit ja hiljutised andmed näitavad, et Suurbritannias on sagenenud selliste 19. sajandi haiguste juhud, mida peeti juba ammu kadunuks.  

Tänapäeval on elutingimuste muutumise tõttu mõned haigused küll palju harvemaks jäänud, kuid päriselt kaovad haigused harva, kirjutab CNN. Rõuged on ainus nakkushaigus, millest on tänapäevaks vabaneda suudetud.

Järgmisi haigusi on püütud edutult maailmast ära kaotada, olgugi et vahel on mõned teadlased arvanud, et see on juba õnnestunud.

Katk

14. sajandil tappis mustaks surmaks kutsutud katk ligikaudu 60 protsenti Euroopa elanikest. Tänapäeval esineb seda haigust arenenud riikides väga harva. Ameerika Ühendriikides registreeritakse aastas ligikaudu 2–10 juhtumit, eelmisel aastal oli neid 16.

Kogu maailmas registreeritakse aga WHO andmetel igal aastal 1000 kuni 3000 katkujuhtumit. Juhtumite arv on kõige suurem Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Aasias – eriti Madagaskaril, Peruus ja Indias.

Punetised

See viirus kandub edasi vaktsineerimata emalt lootele ja võib põhjustada nii sünnidefekte kui ka loote surma, kui naine raseduse ajal sellesse nakatub.

Punetistevaktsiin võeti kasutusele 1970. aastal ja see aitas paljudes arenenud riikides sellest haigusest peaaegu täielikult vabaneda. 2015. aasta aprillis sai Ameerikast pärast 15 aastat kestnud vaktsineerimiskampaaniat esimene punetistevaba piirkond maailmas.

Kuid ka seda haigust esineb endiselt riikides, kus vaktsineeritakse vähe, eelkõige Aafrikas ja Kagu-Aasias. Igal aastal sünnib maailmas ligikaudu 110 000 kaasasündinud punetiste tüsistustega last.

Leepra ehk pidalitõbi

Leepra on nakkushaigus, mis kandub edasi, kui puutuda nakatunud inimesega pikka aega kokku. Leepra kahjustab närvi- ja naharakke, põhjustab moonutavaid haavandeid ja pöördumatut invaliidsust.

Esimene läbimurre pidalitõve ravis toimus 1945. aastal dapsooni-nimelise ravimiga, kuid peagi muutusid bakterid selle suhtes resistentseks. 1970. aastatel töötati välja edukas kombineeritud ravi.

Pidalitõve juhtumite arv maailmas on viimasel 30 aastal oluliselt langenud, kuid 2013. aastal registreeriti siiski 216 000 juhtumit. Tänapäeval esineb 80 protsenti juhtumitest mõnedes India, Brasiilia ja Indoneesia piirkondades.

Podagra

Podagra on artriidi tüüp, mida põhjustab kusihappe või selle soolade (seedeprotsessi loomulik kõrvalsaadus) kogunemine liigestesse. See võib tekitada valu, paistetust ja punetust. Podagrat kirjeldasid esimesena egiptlased ja seda nimetati kunagi «kuningate haiguseks», sest see oli seotud toidu ja alkoholi liigtarbimisega.

Ebatervisliku eluviisi ja rasvumise tõttu on arenenud riikides podagrajuhtumite arv kiiresti kasvanud. Ühe uuringu kohaselt esineb seda haigust täna ligikaudu neljal protsendil põhjaameeriklastest ja 4,75 protsendil kreeklastest, kes on podagra leviku poolest Euroopas esikohal.

Läkaköha

Läkaköha on õhu kaudu edasi kanduv nakkus, mis põhjustab hingamisteede paistetust. Sellest tulenev äge köha võib eriti raskelt mõjuda imikutele.

Enne 1940. aastaid registreeriti Ameerika Ühendriikides aastas üle 200 000 läkaköha juhtumi. Ulatusliku vaktsineerimise abil õnnestus vähendada uute nakkusjuhtude arvu 80 protsendi võrra, kuid läkaköha puhanguid esineb veel tänapäevalgi. 2010. aastal registreeriti Californias viimase 60 aasta rängim haiguspuhang ligi 1500 haigestumise ja 10 surmajuhtumiga.

Kuid terves maailmas oli 2008. aastal ligikaudu 16 miljonit läkaköha juhtumit, neist 95 protsenti arengumaades, kus haiguse tagajärjel suri umbes 195 000 last.

Difteeria

Difteeria mõjub ninale ja kurgule ning kandub edasi köhimisel või aevastamisel. Haiguse tagajärjel sureb 5–10 protsenti nakatunutest. Veel eelmise sajandi algupoolel oli see haigus üks peamine laste surma põhjus.

1921. aastal registreeriti Ameerika Ühendriikides 206 000 haigusjuhtumit, millest üle 15 000 lõppesid surmaga. Vaktsineerimised aitasid juhtumite arvu kiiresti vähendada. Möödunud aastakümnel registreeriti USAs üksnes viis difteeria juhtumit, kuid arengumaades on see endiselt probleemiks.

Sarlakid

Sarlakeid põhjustavad nahal ja kurgus tegutsevad bakterid, mille tulemusel tekkib roosakaspunane lööve ja mis levivad aevastamisel ja köhimisel, nakatunud naha puudutamisel või näiteks haigega sama voodipesu kasutamisel. Haiguse vastu pole seni vaktsiini.

Veel üle-eelmise sajandi keskel lõppes sarlakitesse nakatumine 30 protsendil juhtudest surmaga. Pärast 1950. aastaid on seda haigust tänu antibiootikumidele ja elamistingimuste paranemisele arenenud riikides harva esinenud.

2014. aastal registreeriti Suurbritannias siiski üle 14 000 sarlakijuhtumit, mis on suurim registreeritud haigusjuhtumite arv alates 1960. aastatest. Sarlakitesse nakatumine jätkus seal ka 2015. aastal.

Tuberkuloos

Ka «valge katkuna» tuntud tuberkuloos, laastas Euroopat 18. sajandil. Tänapäeval on see HIV ees maailmas kõige rohkem surmajuhtumeid põhjustav nakkushaigus.

Ameerika Ühendriikides nakatus haigusesse 2014. aastal 9400 inimest ja kogu maailmas tappis tuberkuloos 2013. aastal 1,5 miljonit inimest. Tuberkuloosi saab küll ravida, kuid sel on ravimitele resistentseid vorme, mis teevad haiguse kontrollimise keeruliseks.

Nakkus levib õhu kaudu ning levikut soodustab ülerahvastatus ja kehv ventilatsioon. Tugev immuunsüsteem suudab inimest tavaliselt tuberkuloosi eest kaitsta, kuid ohtlik on haigus näiteks HIV-i nakatunud inimestele, kelle immuunsüsteem on nõrgem.

Rahhiit

Rahhiit on haigus, mis pehmendab ja moonutab laste luid. Tavaliselt põhjustab seda D-vitamiini ja kaltsiumi puudus.

Hollandis teostatud lahkamised on näidanud, et 19. sajandi lõpus oli rahhiiti haigestunud 80–90 protsenti lastest, kuid arenenud riikide muutus haigus paranenud elutingimuste tõttu harvaesinevaks.

Ekspertide hinnangul võivad vähene õues veedetud aeg ning D-vitamiini ja kaltsiumi vaegus saada haiguse taasilmumise põhjuseks arenenud riikides.

Poliomüeliit ehk lastehalvatustõbi

Poliomüeliit on viirushaigus, mis on inimestel esinenud juba tuhandeid aastaid ja mis levib kokkupuutel nakatunud rooja või ninaeritisega. Viirus tungib pea- ja seljaajusse ning põhjustab mõnedel juhtudel halvatust. 1940. ja 1950. aastatel invaliidistus Ameerika Ühendriikides igal aastal lastehalvatuse tagajärjel ligikaudu 35 000 inimest.

1960. aastateks töötati välja tõhus vaktsiin ja 1988. aastast on selle haiguse vastu vaktsineeritud üle 2,5 miljardi lapse, mistõttu on registreeritud 99 protsenti vähem haigusjuhte. 2015. aastal registreeriti kogu maailmas kokku üksnes 51 haigusjuhtu.

Tagasi üles